Akadeemiline võimekus – üldistusvõime, teadmiste täiendamine, eesrindliku praktilise kogemuse juurutamine. Konstruktiivne võimekus – teaduse saavutuste kasutamine, kaasaegsed treeningu programmid, mudelid, näitlikud vahendid. Analüüsivõime, mõistuse kriitilisus ja sügavus, mõtlemise paindlikkus ja dialektilisus. Loominguline mõtlemisvõime, treeneri pedagoogiline meisterlikkus. Treeneri pidev enesetäiendamine, „know-how“ hankimine ja enesekasvatus. 1.2. Sporditreeningu spetsiaalprintsiibid (2 tundi) Suund maksimaalsetele tulemustele, süvendatud spetsialiseerumine ja individualiseerimine. Üldise- ja spetsiaalettevalmistuse ühtsus. Järkjärgulisus ja tendents piirkoormustele. Koormuse dünaamika lainelisus. Treeninguprotsessi tsüklilisus. Treeningu süsteemsus ja variatiivsus. Treeninguefektide pöörduvus. 1.3. Treeningu adaptatsioonilised aspektid (2 tundi) Kiir- ja kestusadaptatsioon. Adaptatiivne valgusüntees kui kestusadaptatsiooni alus.
Etapikontrolli, jooksva kontrolli ja operatiivse kontrolli paralleelne kasutamine . Kusjuures kasutades pedagoogilisi, sotsiaal-psühholoogilisi ja meditsiinilisbioloogilisi meetodeid. 5. Millised on treeningutehnoloogia elemendid? Neid on kokku 10! Mudeldamine, võimekuse diagnoosimine, planeerimine, programeerimine, juhtimine, registreerimine, kontroll, kalkuleerimine, analüüs, korrigeerimine SPORDITREENINGU SPETSIAALPRINTSIIBID. 6. Mida mõistetakse sporditreeningu printsiipide all? Millised ka ei oleks sporditreeningu iseärasused, peavad selle protsessi aluseks alati olema üldpedagoogilised printsiibid: nõudlikkus ja isiksuse austamine, individuaalsete iseärasuste arvestamine, teadlikkus, aktiiv- sus, näitlikkus, süstemaatilisus jt. 7. Milliseid bioloogilise tagasiside signaale sportlane peab õppima tundma ja tõlgendama? Normaalsest
annaabi.ee 
