Treffner soovitusel rohelise valgega, mis pidi sümboliseerima rahva püüdlemist valguse poole. Läks paar aastat mööda ning 1883. aastal kuulutati Eesti Üliõpilaste Selts sinimustvalge hoidjaks ning aasta hiljem õmbles Tartu Ülikooli eesti keele lektori Karl August Hermanni naine Paula lipu valmis. Lippu ei õnnistatud Tartus, kuna kardeti baltisakslaste provokatsioone, aga Otepää kirikuõpetaja Burchard Sperrlingki ettepanekul tehti seda Otepääl. Lipp õnnistati 4. juuni õhtul kui kogu Eesti lipuna ja selllest ajast peale levis ta üle maa. Eesti rahvas võttis lipu väga kiiresti omaks, kuna nende värvidega tekkis inimestel side. Nüüd, kui eestlastel oli kujunemas tugev rahvussümbol, mille kaudu näidata ennast iseseisva kultuurilooga rahvana, ei tähendanud see siiski seda, et igal pool hakati demonstratiivset lippu lehvitama ja nõudma suuremat enesemääramisõigust. Aeg oli veel liiga raske
avalikult sini-must-valgeid värve, vaid ainult erakorralistel puhkudel: pidupäevadel, Seltsi liikmete matustel. Esimese sini-must-valge lipu valmistamise mõtte algataja ning selle peamine teostaja oli dr. Karl August Hermanni abikaasa Paula Hermann. 1884. a. maikuu teiseks pooleks oli lipp valmis. Esimese sini-must-valge lipu p ü h i t s e m i n e otsustati EÜSis teoks teha 3.-5. juunini 1884. aastal Otepää koguduse õpetaja, Seltsi vilistlase Burchard Sperrlingki kutsel korraldataval väljasõidul. Väljasõit algas Tartust 3. juuni hommikul kella kümne paiku. Sõit toimus suurel kaheksa- hobuselisel kollasel toolvankril, kuhu mahtusid lisaks kahele kutsarile ka kõik selle hetke Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed - 16 üliõpilast ja 6 vilistlast. Uus ja ilus sini-must-valge lipp oli esialgu peidetult vankris. Umbes 6 km enne Otepää kiriklat, päästeti lipp varjukatte alt ja pandi sõidutuulde lehvima. Nii jõuti kella nelja paiku Otepää
erakorralistel puhkudel: pidupäevadel, Seltsi liikmete matustel. Esimese sini-must-valge lipu valmistamise mõtte algataja ning selle peamine teostaja oli dr. Karl August Hermanni abikaasa Paula Hermann. 1884. a. maikuu teiseks pooleks oli lipp valmis. Esimese sini-must-valge lipu p ü h i t s e m i n e otsustati EÜSis teoks teha 3.-5. juunini 1884. aastal Otepää koguduse õpetaja, Seltsi vilistlase Burchard Sperrlingki kutsel korraldataval väljasõidul. Väljasõit algas Tartust 3. juuni hommikul kella kümne paiku. Sõit toimus suurel kaheksa- hobuselisel kollasel toolvankril, kuhu mahtusid lisaks kahele kutsarile ka kõik selle hetke Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed - 16 üliõpilast ja 6 vilistlast. Uus ja ilus sini-must-valge lipp oli esialgu peidetult vankris. Umbes 6 km enne Otepää kiriklat, päästeti lipp varjukatte alt ja pandi sõidutuulde lehvima
annaabi.ee 
