peitunud varjepaikadesse. Süüdlase reedavad taimedele jäänud limased jäljed. Pilves ja vihmase ilmaga, aga ei vaevugi ta taimedelt lahkuma ja nii võib kahjutekitajaid üsna lihtsalt märgata. Euroopa kõige suurema kojaga tigu on Viinamäetigu. 4 Sigimine ja Areng Kevadel on pulmade aeg, mil kahesoolised teod pärast pikka armumängu vastastikku spermapakikesi vahetavad, et seejärel emakohustusi täitma asuda. Kevadest sügiseni poetatakse aeg-ajalt mõned munaportsjonid varjulistesse ja niisketesse paikadesse (pinnase uuretesse, maas vedelevate roigaste ja sambla alla), kus neist 36 nädala jooksul koorub noor põlvkond tigusid. Ohtralt võib suvel mune leida, kui kergitada pinnast kividelt. See on küllalt hea peidukoht, sest kivid on niisked ka palavaima päevaga. Kõige õrnemad ongi munad, need
kaane. Kevadel ronivad nad enda urgudest välja ning lähevad maa-alale, kus leidub rohkelt süüa ja on paremad elutingimused. Peale talveund kosutavad nad ennast kõigepealt söögipoolisega. Toituvad nad peamiselt rohelistest taimeosadest, seentest ning kõdunenud taimsest materjalist. Toit purustatakse hõõreli ja kitiinse lõugplaadi vahel peeneks. Paljunemiseks toimub paaritumine, mille käigus vahetatakse spermapakikesi. Mõned nädalad peale paaritumist kaevavad teod maa sisse augu ja munevad munad sinna ning umbes juulis kooruvad sealt pojad. Sügisel suunduvad teod samasse kohta talvituma, kus nad ka eelmisel talvel talvitusid. Seda võimaldab neil teha hea kohamälu olemasolu. 11 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Ehlvest, A. 2005. Viinamäetigu toodud ja kodunenud. Eesti Loodus. 7. (http://www.loodusajakiri
annaabi.ee 
