ja võivad moodustada nitraate ja nitroosamiine (kantserogeensed ained). Keemilised päikesekaitsevahendid - oxybenzone ja octylmethoxycinnamate - võivad häirida endokriinide aktiivsust. Paljud kemikaalid, mida kasutatakse päikesekaitsetoodetes, võivad käituda organismi sattudes kui östrogeen, mõjutades sedasi inimese hormonaalsüsteemi (võivad tekitada probleeme paljunemise ja seksuaalfunktsioonide seisukohalt, nt põhjustada sünnidefekte, vähendada spermakogust, tekitada vähki jne). On leitud seos kemikaalide, mis käituvad kui östrogeen, ning rinnavähi vahel. Tugevatest östrogeenilaadselt käituvatest kemikaalidest on organismil raske vabaneda ja seetõttu saavad need kemikaalid organismi häirida üsna pika aja vältel. Paljud kemikaalid, mida kasutatakse päikesekaitsetoodetes, võivad vähitekke riski vähendamise asemel hoopis suurendada, kuna sünteetilised kemikaalid põhjustavad vabade radikaalide teket organismis
Mesilasema kunstlik viljastamine on eriti vajalik neis kohtades, kus puu- dub võimalus puhaspaarumiseks, või kui soovitakse kontrollitult edasi anda mingit kindlat omadust, s.t. saada kindlate omadustega järglasi. Ühe mesilasema viljastamiseks kulub 8–10 mikroliitrit lese spermat, mille kogumiseks läheb vaja kuni 20 leske. Selle koguse spermaga suudab ema muneda vähemalt 2 aastat. Olenevalt eesmärkidest võib viljastami- seks kasutada nii suuremat kui ka väiksemat spermakogust. Mesilasema eluea pikkus ei ole seotud sellega, kas ta on kunstlikult viljastatud või mitte; suurema koguse spermaga suudab ema lihtsalt kauem muneda. Kui soovitakse võrrelda mesilasemade kvaliteeti, on võimalus sper- mat tsentrifuugi abil homogeniseerida. Selleks võetakse spermakogus, mis on vajalik 200–300 mesilasema viljastamiseks. Kuna kõik mesilase- mad saavad sama koguse täpselt ühesugust spermat, saavad erinevused olla vaid emades endis.
annaabi.ee 
