mille kogumiseks läheb vaja kuni 20 leske. Selle koguse spermaga suudab ema muneda vähemalt 2 aastat. Olenevalt eesmärkidest võib viljastami- seks kasutada nii suuremat kui ka väiksemat spermakogust. Mesilasema eluea pikkus ei ole seotud sellega, kas ta on kunstlikult viljastatud või mitte; suurema koguse spermaga suudab ema lihtsalt kauem muneda. Kui soovitakse võrrelda mesilasemade kvaliteeti, on võimalus sper- mat tsentrifuugi abil homogeniseerida. Selleks võetakse spermakogus, mis on vajalik 200–300 mesilasema viljastamiseks. Kuna kõik mesilase- mad saavad sama koguse täpselt ühesugust spermat, saavad erinevused olla vaid emades endis. Spermat saab 13–20 kraadi juures säilitada kuni 2 nädalat. Lesesperma ei kannata ei külma ega külmutamist. Ühe mesilasema viljastamine Kunstliku viljastamise aparaat. Peter Pihli foto
89. Aretusisasloomade hindamise põhimõtted Peale katseseemendusi on olemas kolm varianti: A variant ehk skandinaavia süsteem pullilt varutakse 30-50 tuhat spermadoosi, seejärel ta tapetakse ja hinnatakse lihajõudlus. Pärast tütarde 1.laktatsiooni jõudlusandmete selgumist määratakse pulli aretusväärtus ning vastavalt saadud tulemustele otsustatakse, kas neid spermadoose kasutada või mitte. Tavaliselt praagitakse viiest pullist neli. Seega peab ühe pulli spermakogus katma viie pulli spermatootmise, säilitamise ning pidamise kulud. Selle süsteemi puuduseks on parimate pullide piiratud kasutamine. B variant ehk ootepullide süsteem igalt noorpullilt varutakse 10-15 tuhat spermadoosi. Seejärel jäävad pullid ootele kuni tütarde 1. laktatsiooni jõudlusandmete selgumiseni. Nende alusel määratakse pullide aretusväärtus ning otsustatakse, millised pullid jäetakse aretusrühma, millised praagitakse
annaabi.ee 
