algus, 1930. aasta suur majanduskriis ning II iseseisvusaja algus. Kas nende languste uurimine ja õppimine aitaks ehk sellestki välja tulla? Vastus on ei, sest aeg liigub edasi ning muutused on meeletud. Keskkond milles me viibime ja tingimused on erinevad võrreldes 1930. aasta majanduslangusega. Täpset sama joont mööda toimida oleks julge risk, kui mitte rumal. Liiga palju ajaloole toetudes oleks ilmselge viga. See kuidas majanduslangusest välja tulla, ei kuulu siinkohal enam spekuleerimisele. Ilmselgelt pole liiga kiirelt, liiga palju head majanduses kunagi hästi lõppenud. Majanduse areng on aeglane ning spetsiifiline protsess, mida ei anna paari päevaga jälle korda seada. Kuid samas on Mart Laar on öelnud, et oleme varemgi kriisides olnud ja nendest edukalt välja tulnud, eelkõige peaksime lihtsalt leidma lahenduse, mis oleks võimalikult kattev, mis oleks ka võimalikult vähem kahjulik Eesti huvidele, sest
Mõlemas riigis esines tööpuudust, eriti suur ole see majanduskriisi ajal. i) puudub repressivaparaat i) ulatuslik repressiivaparaat, et karistada võimule mittekuulekaid inimesi (NL-s NKVD, Saksamaal salapolitsei Gestapo). 2. Millal algas Suur majanduskriis, millised olid selle põhjused, olemus ja tagajärjed Suur majanduskriis algas 1929. a New Yorgi börsilt tänu aktsiatega spekuleerimisele. · tuhanded ettevõtted läksid pankrotti, · vallandati töölisi ja vähendati tootmist, · inimeste ostujõud langes, vaatamata kaupade hinna langetamisele ei suutnud nad ikkagi midagi osta Tegemist oli ületootmiskriisiga - s.t kaupu oli toodetud rohkem (tänu uutele masinatele oli alanud kaupade masstootmine) kui oli rahval raha nende ostmiseks. Tööstusest kandus kriis ka teistesse majandusharudesse ja sealt edasi ka juba teistesse riikidesse, sest
algusest peale juhuslikult nn neutraalsete mutatsioonide käigus ega oma organismide läbilöögivõime (fitnessi) seisukohast tähtsust. Sõnaga, neist omadustest pole bioloogilises mõttes kasu ega kahju. Üldiselt kehtibki seaduspärasus, et väga suure varieeruvusega tunnused omavad organismi jaoks harilikult vähe elulist tähtsust, vastasel korral oleks looduslik valik erinevused maha lihvinud Ülaltoodud asjaolude mittearvestamine on looduseuurijaid sageli viinud alusetule spekuleerimisele kohastumuste teemal. Nii näiteks on väidetud, et flamingod on roosad sellepärast, et nii sulavad nad paremini ühte loojuva päikesega ja jäävad vaenlastele märkamatuks. Tõsiteadlased püüavad kontrollimatutest spekulatsioonidest hoiduda. Kui loomade käitumise uurijal tekib idee, et mingi käitumisviis on uuritava looma jaoks millegipoolest kasulik, peab ta püüdma seda ideed tõestada teaduslike meetodite abil.
annaabi.ee 
