Tema viimased päevad on piina- ja valurohked: haige on nii hing kui ka keha. Tulles vastu ema palvele ja suutmata näha tema kannatusi, annab Indrek Marile surmava rohuannuse. Sellega suurendab ta oma süükoormat, ehkki teda ajendas halastus. IV köide - Inimese võitlus inimesega või iseendaga. Indreku abielu lugu, psühholoogiline romaan. Tegevus toimub 1920. aastate Eestis. Indreku naine Karin pärineb tõusikkodanlikust perest. Tema isa, kaupmees Vesiroos, on rikastunud sõja ajal spekuleerimisega. Indreku ja Karini abieludraama ongi kahe maailma kokkupõrge. Kuidas nad ka ei püüaks, ei suuda nad ikkagi teineteist mõista, vaid teevad üha rohkem haiget. Ikka teeme kõige enam haiget neile, keda me kõige rohkem armastame. Indrek on mõtisklev, kinnine, aus, tugeva õiglustundega natuur, kuid halb psühholoog: ta ei suuda naisele selgitada oma väärtushinnanguid, oma iroonia põhjust seltskonna suhtes. Karin on aga
Reeglina kehtis kord, et kohapealt tohtis kasutada vaid kohalikku raha. Võõrsilt toodud raha tuli ümber vahetada. Kuna igas piirkonnas olid omad veeringud (raha), olid rahavahetajatel käed-jalad tööd täis. Rahavahetajate tehingud seisnesid operatsioonides erinevate vääringutega, eesmärgiga selle arvelt kasu lõigata - sooviti saada madala kursiga raha kätte, et see seejärel kõrgemaga ringi vahetada. Rahavahetajad tegelesid tänapäeva mõttes valuuta spekuleerimisega. Peagi tekkisid kompaniid rahavahetajate vahel. Kui inimene soovis teist raha, siis sai oma piirkonna raha eest veksel, mille eest anti talle raha kuskil mujal piirkonnas. Panganduse areng ja olulisemad keskused Itaalias pangad tõusevad esile ühendasid kaubanduse ja rahanduse. 13. saj. kujunesid põhja itaalias välja pankurite kompaniid, need põhinesid sageli suguvõsa alusel, töötasid eri linnades aga ajasid sama äri, nad kogusid teavet selle kohta, kuidas võiks tulevikus
annaabi.ee 
