positivismi" esindajad siis väga noore ja ambitsioonika teaduse saavutustele kui "positiivsele" teadusele inimmõistusest ja psühholoogiast. Kriitilise programmi raames nad pakkusid välja, et filosoofia ja teadused ei põhine kogemusel ja "spontaansed mõtted" katkestud väiteid, et ei kehti tõena, hästi korraldatud, positivistlikus teaduses, jagasid nad nõuandeid kaotada ning kõrvaldada need katkelised mõtted, et nende arvates oleks võimalik eraldada teadus metafüüsilisest spekulatsioonist ja kõrvaldada võimalus "metafüüsikale". Filosoofia roll koondas selle juures võimalike teaduslike teadmiste korrastatuse ja esitades neid kasutajasõbraliku süsteemina. Tänu oma subjektiivsele idealismile oli 6 empiriokritsisism osaliselt vastuolus positivismi põhimõtetega, mistõttu ei leidnud suurt toetajaskoda. 3.Neopositivism Neopostitivsim - üks peamisi Lääne filosoofiaid (sageli nimetatakse loogiliseks
Kunsti politiseerimise nõue Martin Heidegger (1889-1976) · Saksa filosoof , eksistensialistliku filosoofia peaesindaja, peateos ,,Olemine ja aeg" esteetika-alastest töödest on olulism ,,Kunstiteose algupära" · Arutleb oma teoses kunsti olemuse üle, millele loodab vastuse saada kunstiteosest lähtuvalt, mis tähendab, et H ei defineeri kunsti · Vastuvõtja subjektiivsusest lähtuvalt (kant ja esteetiline nauding, maitseküsimused jms) · Metafüüsilisest spekulatsioonist lähtuvalt (Platon) · Sotsioloogilisest vaatenurgast ( mis on kunsti funktsioon ühiskonnas?) · Esteetilisest tunnustusest lähtuvalt (nt Hegel: kunst on ilus näivus) · Hermeneutika- õpetus arusaamisest. H peetakse hermeneudiks. Hermeneutiline ring liikumine osadelt tervikule ja tervikult osadele. · Ka Heideger ütleb, et kui küsime kunstiteose algupära järele, oleme sattunud hermeneutilisse ringi, mida tuleks vältida.