· Esmane peegel oli paraboolne ning teine peegel oli hüperboloidne. · Teleskoobi liigutamine käis elektriliselt tänu 30 mootorile. · Esimest optilist interferoonmeetrit kasutati just Hookeri teleskoobil, et mõõta tähe diameetrit. · Teleskoobil oli 3 erinevat optilist seadistust, et oleks võimalik vaadelda erinevaid objekte eri kaugustel. · fokaalseks suhtarvuks on f/5, 16, 30 · Teleskoobis kasutatakse väga kõrge resulutsiooniga spektrograafi, mis asub Coudé fookuses. · Algselt oli raske saada teravat pilti, sest observatooriumi temperatuur kõikus liiga palju, mis muutis peegli kuju ning seega oli raske paika reguleerida. · Teleskoop suleti 1986, sest valgusreostus antud piirkonnas oli liiga suur. Allar Sats
erineva lainepikkusega valguslained piisast erinevais suundades. 12. Mida iseloomustab spekter ja millised on spektrite liigid? Valguse spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Aine kiirgusspekter iseloomustab aine kiirgust. Spektrite liigid: pidevspekter, joonspekter, neeldumisspekter 13. Pidev-, joon- ja neeldumisspektri mõiste ja mis tingimustel nad tekivad? Pidevspekter on selline, kus on esindatud kõik lainepikkused, selles pole tühje kohti ja spektrograafi mattklaasile tekib vikerkaare värviline riba.Pideva spektri annavad kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid. Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal. Joonspekter on aine "sõrmjälg", seda ei saa teistega segi ajada. Joonspektri annavad kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul. Neeldumisspekter näitab, millise lainepikkusega valguslaineid antud aine neelab. Kui valge valgus
turbodiislite puhul 3,0 m-1; • kui sõiduk on valmistatud aastail 1987 kuni 1997, siis on suitsususe neeldumistegur 3,5 m-1. Statsionaarsel töörežiimil ei tohi see ületada 1,5 m-1; • enne 1987. aastat valmistatud sõidukitel heitgaasi suitsusust ei normeerita. Heitgaasitorust ei tohi töösoojal mootoril väljuda suitsu ühelgi püsitöörežiimil. Veeaur on lubatud. 13 Ottomootorite heitgaase kontrollitakse spektrograafi tüüpi gaasianalüsaatoriga ja diiselmootori suitsusust Bouger-Lambert-Beer’i seadusel põhineva, kiirguse neeldumist mõõtva suitsususmõõturiga. Metoodika on toodud Euroopa Liidu direktiivis 92/55/EEC. Eestis ei tehta mootorsõidukite tüübikinnituskatseid. Maaletoodud sõidukite puhul tuginetakse valmistaja või vahendaja esitatud dokumentatsioonile. Sõiduauto tüübikinnitus antakse vaid siis, kui komplektse sõiduki kohta esitakse EL direktiiviga 70/156/EEC (ja selles tehtud