toitainete omastamise mehhanismi (juureeritiste ja teiste ainete mõju toitainete lahustuvusele). Loksutamine, vajadusel seismine ja filtreerimine vastavalt kasutatavale metoodikale. • Egnér-Riehmi ehk nn kaltsiumlaktaatmeetod (DL) – fosfor ja kaalium. • Egnér-Riehmi-Domingo atsetaat-laktaatmeetod (AL) – Ca, Mg • Kirsanov, Mehlich 1, Mehlich 3 jt. Mullaleotisest ehk väljatõmbest toitainete kvantitatiivne määramine • Fosfor – kolorimeetriliselt (spektrofoto-meetriliselt) sinise kompleksühendina. • Kaalium – leekfotomeetriliselt. • Kaltsium ja magneesium – aatomabsorbtsioon-spektromeetriliselt Taimede üldanalüüs Kogu taim või nn. indikaatororganid sõltuvalt vastava toiteelemendi reutiliseerumisvõimele. Märgtuhastatud proovist toiteelementide kvantitatiivne määramine. Saadud tulemusi rakendatakse täiendavaks pealtväetamiseks või väetusalaste soovituste andmiseks
seejuures arvesse ka kolbi kogutud ühendatud fraktsiooni mahtu. Fraktsioonide analüüsimine Antud töös väljendatakse aine kontsentratsiooni igas fraktsioonis lahuse absorbtsiooni ehk optilise tiheduse väärtusena, mida mõõdetakse aine neeldumismaksimumile vastaval lainepikkusel. Lainepikkused, millel mõõtmine läbi viiakse, sõltuvad uuritavate ainesegude koostisest ja need soovitab praktikumi juhendaja. Absorptsiooni mõõdetakse spektrofoto- meetritel, millega töötamiseks tuleb eelnevalt tutvuda meetodi üldpõhimõttega (vt osa Spektrofotomeetria) ja seejärel seadme tööjuhendiga. Mõõtmist alustatakse, kui on saadud praktikumi juhendajalt luba. Kuna antud töös uuritakse reeglina värvilistest komponentidest koosnevaid segusid, siis mõõdetakse lahuste absorptsiooni (optilist tihedust) elektromagnetilise kiirguse visuaalses (VIS) piirkonnas. Kui segu sisaldab värvusetuid valke, siis nende detekteerimine toimub