iseloomustamine, interpreteerimine; 2. Uurimine, kas aine fluorestsents sõltub keskkonna pH-st; 3. Vitamiinivee EEM spektri mõõtmine ja iseloomustamine, interpreteerimine; 4. Fluorestsentsi kustutamine vitamiinivee ja joodi näitel; 5. Fluorestsentsi tekitamine aluselises keskkonnas tiamiini ja punase veresoola näitel; 6. Kvantitatiivne (,,sõrmejälje") analüüs EEM spektrit kasutades. Kasutatav aparatuur Ultrahelivann Bandelin SONOREX Digital 10 P, Nartest spektrofluoromeeter Kasutatavad lahused Dest. vesi, püridoksiin (vitamiin B6), riboflaviin (vitamiin B2), sidrunhape, NaOH, tiamiin (vitamiin B1), hiniin (=kiniin), jood, punane veresool ehk kaaliumheksatsüanoferraat(III) K3[Fe(CN)6]. Proovid: vitamiinivesi (Vichy Vitamin Sport), toonik (Schweppes' TonicWater) Töö käik Kasutatud ergastamine lainepikkused on 230-400 nm ning emiteerimise lainepikkused on 250-615 nm. Mõõta tuli destilleeritud vee ja standardlahuste riboflaviin ning püridoksiin EEM spektrid
neelavad osa ergastava valguse energiast või deaktiveerivad ergastanud molekuli. 4)ergastava kiirguse lainepikkusest Emissioonispekter (tekkinud kiirguse specter) on alati suurema lainepikkusega kui ergastusspekter. Tavaliselt 50-100 nm võrra pikem. Spektri iseloom on iseloomulikud igale individuaalsele ainele. Juhul, kui aine ei ole fluorestseeruv, või seda muutuda fluor-vaks, moodustades derivaadi mõne teise ainega. Spektrofluoromeeter. Tööpõhimõte: valgus elavhõbekvartslambilt (kiirgab valgust teatud lainepikkustel 365nm) või ksenoonlambilt (kiirgab pidevspektrit) läbib esimese monokromaatori (difraktsioonivõre/valgusfilter) ning pilu ja langeb küvetile uuritava lahusega. Tekkinud fluor-kiirgus läbib sekundaarse monokromaatorit ja pilu ning langeb valgustundlikule elemendile, mis registreerub intensiivsuse. Tavaliselt valgustundlik element on valgusallika ja küveti suhtes 90o nurga all, et vältida erg
annaabi.ee 
