fosforiühendite juures), ongi looduslik luminestsents ammendatud. Tehnika tunneb aga veel mõnesid luminestsentsi alaliike. Näiteks noortemoes tooni andvad erksad värvid põhinevad fotoluminestsentsil e. fluorestsentsil (viimane nimetus tuleneb asjaolust, et nende ainete hulgas on rohkesti fluoriühendeid). Eriti hämaras valguses silma torkav helendumine on põhjustatud nende värvainete omadusel teisendada kogu temale langev kiirgus kindlasse spektrivahemikku. Seejuures kehtib (kvantmehaanika) seadus, et neeldunud valguse lainepikkus peab olema väiksem kiirguva omast. Jälgige teile armsaid pluusikesi-mütsikesi - hõõglambi kollases (suure lainepikkusega) valguses tuhmuvad kõik sinised-rohelised toonid ja ainsana helendub nn. signaalpunane (mis oli üldse esimene kasutusele võetud fluorestsent). Seevastu päevavalguses ja luminestsentslampide all on kõige erksamad just sinised toonid. Tunneme veel
tagajärjel. Luminestsentsiks nimetatakse valguse helendumist, mille põhjustab aine ehitus. Kemoluminestsents tekib siis kui eraldub valguse kujul keemiliste reaktsioonide käigus eralduv energia. Bioluminestsents on mõnede organismide helendumine. Fosforestsents on fosoforit sisaldavate ainete omadus kiirata energiat, mida nad on eelnevalt endasse salvestanud, mille tingib värvainete omadus teisendada kogu ainele langev kiirgus mingisse kindlasse spektrivahemikku. Radioluminestsents on helendumine, mis toimub kiirete osakestega. Elektroluminestsents on aine helendumine kui see asetada staatilisse elektrivälja. Triboluminestsents on aine helendumine, mis tekib kui ainet mehaaniliselt deformeerida. Termoluminestsents on helendumine, mis tekib kui ainet kuumutada. (Võib ka jaotada üliselt looduslikuks või tehislikuks luminestsentsiks. Luminestsentsi korral keha siseenergia muundub valguseks. )
tagajärjel. Luminestsentsiks nimetatakse valguse helendumist, mille põhjustab aine ehitus. Kemoluminestsents tekib siis kui eraldub valguse kujul keemiliste reaktsioonide käigus eralduv energia. Bioluminestsents on mõnede organismide helendumine. Fosforestsents on fosoforit sisaldavate ainete omadus kiirata energiat, mida nad on eelnevalt endasse salvestanud, mille tingib värvainete omadus teisendada kogu ainele langev kiirgus mingisse kindlasse spektrivahemikku. Radioluminestsents on helendumine, mis toimub kiirete osakestega. Elektroluminestsents on aine helendumine kui see asetada staatilisse elektrivälja. Triboluminestsents on aine helendumine, mis tekib kui ainet mehaaniliselt deformeerida. Termoluminestsents on helendumine, mis tekib kui ainet kuumutada. (Võib ka jaotada üliselt looduslikuks või tehislikuks luminestsentsiks. Luminestsentsi korral keha siseenergia muundub valguseks. )