Uuritavat või võrdlusobjekti läbinud valguse kiirgusvoogu võib mõõta erinevate andurite ja registreerivate seadmete abil. Valgusallikas sisaldab kahte lampi. Deuteeriumlamp ja hõõg- e volframlamp, erinevaid lampe kasutatakse selleks, et need kiirgavad erinevate lainepikkuste vahemikes. Monokromaator lubab määrata ainult ühe spektraaljoone. Selle seade dispergeerivaks elemendiks on vahetatav prisma kvartsist või klaasist. Suurema dispersiooniga klaasprismat kasutatakse punase spektripiirkonna uurimiseks. Lühilainelise piirkonna jaoks on prisma kvartsist, mis on rohkem läbipaistev spektri ultraviolett osas, kuid omab väiksemat dispersiooni. Fokuseeriva optikana töötab siin enamasti paraboolne alumiineeritud peegel. Valguskiirgust iseloomustavad valguse lainepikkus, mis tähistab kahe lähima, ühes ja samas faasis oleva lainepunkti vahelist kaugust, sagedus (v), mis näitab kindlat 1
Uuritavat või võrdlusobjekti läbinud valguse kiirgusvoogu võib mõõta erinevate andurite ja registreerivate seadmete abil. Valgusallikas sisaldab kahte lampi. Deuteeriumlamp ja hõõg- e volframlamp, erinevaid lampe kasutatakse selleks, et need kiirgavad erinevate lainepikkuste vahemikes. Monokromaator lubab määrata ainult ühe spektraaljoone. Selle seade dispergeerivaks elemendiks on vahetatav prisma kvartsist või klaasist. Suurema dispersiooniga klaasprismat kasutatakse punase spektripiirkonna uurimiseks. Lühilainelise piirkonna jaoks on prisma kvartsist, mis on rohkem läbipaistev spektri ultraviolett osas, kuid omab väiksemat dispersiooni. Fokuseeriva optikana töötab siin enamasti paraboolne alumiineeritud peegel. Valguskiirgust iseloomustavad valguse lainepikkus, mis tähistab kahe lähima, ühes ja samas faasis oleva lainepunkti vahelist kaugust, sagedus (v), mis näitab kindlat 1
Mida väiksem on valguse lainepikkus, seda suurem on sellele vastav murdumisnäitaja. Sellepärast kalduvadki prismast läbiminekul kõige rohkem kõrvale violetne ja sinine valgus ja kõige vähem punane valgus. Dispersiooni jälgimiseks tarviliku prisma saame ka ise valmistada, näiteks kaldu vette asetatud peeglist, millele valgust juhtides võime laes saada vikerkaarevärve. Dispersioon on erinevates ainetes erineva suurusega, kuid murdumisnäitajate erinevused nähtava spektripiirkonna ulatuses on küllalt väikesed, mitte üle mõne protsendi. Sellest aga piisab, et valgest valgusest kõik vikerkaarevärvid välja meelitada. Valguse dispersiooniga peab arvestama praktiliselt kõigi optiliste seadmete konstrueerimisel. Näiteks dispersioon läätsedes põhjustab kujutise moonutusiPõhjus on selles, et läätse materjal murrab erineva lainepikkusega valguslaineid erinevalt. Sinise valguse lained murduvad läätses
annaabi.ee 
