Stratosfääris hakkab aga temp kõrguse kasvades tõusma, peamiselt osoonikihi olemasolu tõttu. Mesosfääris aga osooni enam pole ja temp langeb kõrguse kasavdes, õhk muutub seal juba hõredamaks. Kui õhumolekule jääb aina vähemaks, siis temperatuus tõuseb. Termosfääris võib õhu paksuseks lugeda 1000 km. 3. Päikese kiirgusspektri osad Kõige suurem hulk kiirgust, 56% tuleb silmaga nähtavalt lainealalt. Ultraviolettkiirguse osakaal päikesekiirguses on ligi 8%. Punasest spektriosast üikema lainepikkusega on infrapunane kiirgus (36% kogu kiirgusest), mida inimese silm ei näe, kuid midagi keha tunneb soojuskiirgusena. 4. Millest sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk? Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest
Termosfääris on õhumolekule jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Atmosfääri ülemist piiri on võimatu määrata. Päikesekiirguse spektraalne koostis Päikesekiirgus kujutab enesest elektromagnetilist lainetust. Päikesekiirguse spekter jaotatakse kolmeks peamiseks lainealaks. Ultraviolettkiirguse osakaal päikesekiirguses on ligi 8%. Punasest spektriosast pikema lainepikkusega on infrapunane kiirgus, mida inimese silma ei mäe, kuid mida keha tunneb soojuskiirgusena. Infrapunase kiirguse abil kandub edasi soojus. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Osa kiirgust jõuab otse maapinnani,
annaabi.ee 
