%, kuid ei saanud tuvastada elementi, mida oli aines ülejäänud 7%, kuna oli kogu mineraali analüüsiks juba ära kasutanud. Ta järeldas, et see element on leelismetall. 1860. aastal analüüsisid Bunsen ja Kirhoff Dürkheimi mineraalvee aurustamisel alles jäänud jääkainet, eraldasid sellest kaltsiumi, strontsiumi, magneesiumi ja liitiumi ja määrasid uuritava aine spektris veel kaks lähestikku asuvat sinist spektrijoont. Nad ei tundnud elementi sellise spektriga, kuid eeldasid, et tegemist on leelismetalliga. 1860. mais avaldas Bunsen Berliini Akadeemia koosolekul, et on avastanud uue leelismetalli ja nimetanud selle. Tseesiumi nimetus tugineb tema spektris olevatele sinistele spektrijoontele sealt tulenevalt ladina keelest tulnud sõnale ,,caesium,, - helesinine. Järgmise poole aasta jooksul aurustas Bunsen umbes 300 tonni Dürkheimi mineraalvett,
Ta on väärisgaasidest Maal kõige levinum, mistõttu teda kasutatakse odava inertse keskkonnana. Kasutamine: Argooni keskkonnas sulatatakse, lõigatakse ja keevitatakse metalle, peenestatakse tuumkütust, vältimaks tema süttimist. Argoon- gaaslahenduslambid annavad sinise või violetse valguse. KRÜPTOON Keemiline element järjekorranumbriga 36 On nii Maal kui ka kosmoses vähelevinud Krüptooni iseloomustavad mitu teravat spektrijoont, tugevamad neist roheline ja kollane Tahke krüptoon on valget värvi ja kristalliline Kasutamine: hõõglampides täitegaasina, reklaamtorudes, röntgenitorudes ja lampides RADOON Keemiline element järjenumbriga 86 Kõige suurema tihedusega mürk-gaas Radooni mõõdetakse bekerellides õhu kuupmeetri kohta (Bq/m3) Kõik selle isotoobid on radioaktiivsed
annaabi.ee 
