· · TTL ja Manchester'i kodeerimine: · Siin esitatakse 1 impulsiga, millel on positiivne pinge esimese poole biti kestuse ajast ning negatiivne pinge teisel poolel. 0 esitatakse impulsiga, millel on esimene pool negatiivselt pingestatud ja teine pool biti kestusest positiivselt pingestatud. Seega on negatiivne või positiivne siire biti keskel vastavalt 1 või 0. Seda koodi kasutatakse Ehternet LAN võrkudes. Manchesteri kood on siirdekood. Manchesteri koodi võimsuse spektraaltihedust võib näidata valemiga Selle koodi eelisteks võib lugeda nullist alaliskomponenti, kusjuures ükski bitikombinatsioon ei võimalda alaliskomponendi tekkimist. Siirded biti keskel on alati olemas, mis lihtsustab sünkroniseerimist. Vea esinemise tõenäosus on samuti hea.. Suurim puudus on laiema edastusriba vajalikkus (2R Hz). Lisaks puudub vea avastamine ning seetõttu pole ka koodi efektiivsust võimalik jälgida. · Raadiolingid ja satelliitraadioside · Kaabeltelevisioon
realisatsiooni keskmistamisega, ühtivad samade karakteristikutega, mis on saadud ühe realisatsiooni keskmistamisega aja järgi. Nt, keskväärtus: 1) realisatsioonide kogumi alusel E(X) = xi(t) /n, 2) ühe realisatsiooni alusel E(X) = lim(T) 1/T oTR()d = 0. Ergoodilisuseks on tarvilik ja piisav, et lim(T)1/T oTR()d = 0. Spektraaltihedus: Statsionaarse juhusliku protsessi sageduslikuks kirjeldamiseks kasutatakse spektraaltihedust. Kui determineeritud (polü)harmoonilisi protsesse saab kirjeldada nende amplituud- sageduskarakteristikute abil, siis juhuslike protsesside kirjeldamiseks sellised karakteristikud ei sobi. Dispersiooni tihedus punktis k on spektraaltihedus: Sx(k) = lim(0) Dk(k+)/, DX = 0 Sx()d Normeeritud spektraaltihedus: x() = Sx()/DX Juhuslike protsesside klassifitseerimine: Tõenäosuslikud protsessid Statsionaarsed Mittestatsionaarsed
annaabi.ee 
