VALGUSE INTERFERENTS JA VALGUSE DIFRAKTSIOON VALGUSE INTERFERENTS Mõningates nähtustest käitub valgus nagu osakeste voog, mõningates nähtustes kui laine. Valguse interferentsi nähtus on nähtus, kus valgus käitub nagu laine. Selleks, et jälgida valguslainete interfereerumist, kasutatakse punktvalgusallikaid. Kahe sõltumatu punktvalgusallika korral on interferentspildi saamine võimalik vaid teatud tingimustel. Interferentsiks nimetatakse kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevates ruumipunktides tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Interferentsi tekkimiseks peavad lained olema koherentsed. Koherentsuse tingimused: Lainete sagedused(lainepikkused) peavad olema võrdsed. Ühe valgusallika võnkumine teise suhtes ei tohi muutuda (näiteks hetkeks katkeda). Interferentspilti on näinud igaüks, kas on aga pööranud sellele tähelepanu või teadnud, et tegemist on just interferentsiga. Kui mängida seebimullidega, siis näe...
Selleks, et samal viisil edasi levida, peavad lained, mille kiirus on suurem, läbima pikema vahemaa (t = s/v). See on ainult siis võimalik, kui läbib prismas surema teepikkuse ehk kaldub rohkem kõrvale oma esialgse levimise suunast. 87 Dispersiooniga seletub ka vikerkaar, kusjuures prisma asemel on siis vihmatilk. Prismat kasutatakse näiteks spektraalriistades. Prisma asemel võib kasutada ka difraktsioonivõret ja seda viimasel ajal peamiselt tehaksegi, sest võred on palju odavamad kui prismad. Spektraalriista ehitust seletab järgnev joonis. 1 sisenemispilu, 2 kollimaatori lääts, 3 prisma, 4 koondav lääts, 5 fotoplaat. Spektroskoobis vaadatakse spektrit pikksilmaga, spektromeetris registreeritakse elektriliselt) , spektrograafis fotografeeritakse, monokromaatoris lastakse valgus riistast väljuda läbi pilu.
annaabi.ee 
