tahked kehad ja vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid. · Joonspekter ainet iseloomustav kiirgus-või neeldumisjoonte kogum kõik gaasilised ained madalal rõhul. · Neeldumisspekter- näitab milliste lainepikkustega valguslaineid antud aine neelab( moodustub neeldumisjoontest, on kiirgusspektri negatiiv.) · Külm gaas neelab selliste lainepikkustega valguslaineid, milliseid ta kuumutatult kiirgab. 3. spektraalanalüüs: * Spektraalanalüüsiks nimetatakse aine keemilise koostise kindlakstegemist selle kiirgus- või neeldumisspektri järgi.
Difraktsiooni on nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. Difraktsioon on jälgitav kui tõkke ava mõõtmed on kuni 10 valguse laine pikkust. Interferents on valguslainete liitumine mille tulemusena lained üksteist tugevdavad või nõrgendavad. Lained liitumisel tugevdavad üksteist kui nad on samas faasis ja nõrgendavad üksteist kui nad on vastas võnkefaasis. Hygensi -Frenelli printsiip ütleb, et igat lainepinna punkti võib vaadelda elementaarlaine allikana. Mis on koherentsus ja millest on tingitud koherentsed lained? Koherentsus on füüsikas lainete kooskõlalisus, mis seisneb ühises võnkesageduses ja muutumatus faaside vahes. Selgita interferentsi kiledes (lk 42-43) Selgendavad katte on peegeldamist vähendavad katted. Kasutatakse näiteks kvaliteetse fotoaparaadi objektiivil. Peegeldumis seadus ütleb, et langev ja peegelduv nurk on alati võrdsed. Murdumisseadus ütleb, et langemis nurgaga ja murdumisnurgaga siinuste suhe on kahe keskkonna ja...
1. Iseloomusta valguslainet. Koosnev teineteisega risti olevast elektri- ja magnetväljast (need muutuvad ajas sinusoidaalselt, muutused toimuvad ühes faasis), mis levivad ruumis. Valguseks nim. inimsilmale nähtavaid elektromagnetlaineid(levivad silmas kiirusega 300 000km/s), mis jäävad vahemikku 380 kuni 760 nm ning levivad valguse kiirusega ja sirgjooneliselt. Valguslaine koosneb valgusosakeste voost. 2. Millised on valguslainet iseloomustavad suurused? v = f x A = A/ / T f=c/A v/c = laine kiirus (m/s) f = laine sagedus (Hz) A = lainepikkus (nm) T = laineperiood (s) I=kxE I = valguse intensiivsus k = võrdetegur (tabelist) E = keskväärtus (keskmine elektrivälja tugevus) 3. Kuidas on lainepikkus seotud värvusega? Kui valguse lainepikkus ohus jääb vahemikku 380-760 nm näeb inimene valgust ja värve, muidu mitte. Erineva lainepikkusega valguslaine...
Selle tulemusena elektronid ergastuvad ja tekib kiirgus. Aatomid asuvad gaasis üksteisest kaugel ja saavad teistest segamatult kiirata. Valgus tekib siis, kui elektron tuleb tuumale lähemale. Kuna elektron saab olla ainult mingitel kindlatel kaugustel tuumast, siis on ka spektris ainult mingite kindlate värvustega jooned, millele vastab kindel lainepikkus. Hõõguvad gaasid annavad joonspektri, mis lubab aineid kindlaks teha. Ainete määramist nende spektrite järgi nimetatakse spektraalanalüüsiks. Tahkes aines saavad aatomites olevad elektronid energiat teisiti. Näiteks hõõglambis voolu toimel eralduv soojus paneb ioonid kiiremini võnkuma (suureneb ioonide energia). Osa sellest energiast antakse elektronidele, mis eemalduvad tuumast ja kui nad tulevad tuumale lähemale, siis kiirgubki valgus. Miks nüüd ei kiirga aatomid kindla värvusega valgusi? Kiirgab küll, ainult nüüd pole aatomid isoleeritud, st pole üksteisest sõltumatud. Mida see tähendab? See tähendab, et
Vikerkaar tekib, kuna valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. Spektrite liigid on kiirgusspekter, mis jaguneb pidevspektriks (annavad kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad, vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid. Kuju oleneb aine temperatuurist) ja joonspektriks (annavad kõik gaasilised ained madalal rõhul; mustal taustal on värvilised jooned) ning neeldumisspekter (annavad külmad gaasid; pideval spektri taustal on mustad jooned). Spektraalanalüüsiks nimetatakse aine keemilise koostise kindlaks tegemist selle kiirgus- või neeldumisspektri järgi. Ainete koostise teadmine on oluline nii farmaatsias, astroloogias, mineraloogias, loodushoius, metallurgias, masinaehituses, kriminalistikas, keemias kui ka bioloogias. lainepikkus (nm) T laineperiood (s) f laine sagedus (Hz) v laine kiirus (m/s) E lainefaas I valguse intensiivsus käiguvahe k interferentsijärk ns suhteline murdumisnäitaja langemisnurk
Täpsemalt on dispersioon nähtus, milles valguse levimisel teise keskkonda võime märgata, et valguse murdumisnurk on seotud valguse laine pikkusega. Spektrite liigid: 1)Joonspektrid-aurude ja gaaside valguse mõjul tekivad. 2)Pidevspektrid-tekivad kiirgavate tahkete ja vedelate kehade valgusest/ päikese ja tähtede valgus. 3)Kiirgusspektrid 4)Neeldumisspektrid-tumedad jooned 5)päikesespektrid Spektrite tähtsus: aine koostise määramist spektri põhjal nim. spektraalanalüüsiks, kasutusel keemias, füüsika, kriminalistika. 6. Valguse polarisatsioon Nim. valgust, milles valguslaine E-vektor võngub ühes kindlas tasandis. Seda tasandit nimetatakse polarisatsiooni tasandiks. Valgus on ristilaine. Risti on elektrivälja tugevuse vektor ja magnetiline induktsiooni vektor.
Vikerkaar tekib, kuna valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. Spektrite liigid on kiirgusspekter, mis jaguneb pidevspektriks (annavad kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad, vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid. Kuju oleneb aine temperatuurist) ja joonspektriks (annavad kõik gaasilised ained madalal rõhul; mustal taustal on värvilised jooned) ning neeldumisspekter (annavad külmad gaasid; pideval spektri taustal on mustad jooned). Spektraalanalüüsiks nimetatakse aine keemilise koostise kindlaks tegemist selle kiirgus- või neeldumisspektri järgi. Ainete koostise teadmine on oluline nii farmaatsias, astroloogias, mineraloogias, loodushoius, metallurgias, masinaehituses, kriminalistikas, keemias kui ka bioloogias.
Selle tulemusena elektronid ergastuvad ja tekib kiirgus. Aatomid asuvad gaasis üksteisest kaugel ja saavad teistest segamatult kiirata. Valgus tekib siis, kui elektron tuleb tuumale lähemale. Kuna elektron saab olla ainult mingitel kindlatel kaugustel tuumast, siis on ka spektris ainult mingite kindlate värvustega jooned, millele vastab kindel lainepikkus. Hõõguvad gaasid annavad joonspektri, mis lubab aineid kindlaks teha. Ainete määramist nende spektrite järgi nimetatakse spektraalanalüüsiks. Tahkes aines saavad aatomites olevad elektronid energiat teisiti. Näiteks hõõglambis voolu toimel eralduv soojus paneb ioonid kiiremini võnkuma (suureneb ioonide energia). Osa sellest energiast antakse elektronidele, mis eemalduvad tuumast ja kui nad tulevad tuumale lähemale, siis kiirgubki valgus. Miks nüüd ei kiirga aatomid kindla värvusega valgusi? Kiirgab küll, ainult nüüd pole aatomid isoleeritud, st pole üksteisest sõltumatud. Mida see tähendab? See tähendab, et
Võnkering. Võnkering koosneb kondensaatorist ja poolist. Teda kasutatakse elektromagnetvõnkumiste tekitamiseks. Kirjeldame vabavõnkumist võnkeringis: (j1). Kondensaator on laetud. | Kondensaatro tühjeneb. Eneseinduktsiooni tõttu kasvab vool poolis aeglaselt. | Voolu kasvamine lõpeb siis, kui kondensaator on täielikult tühjenenud. |Vool ahelas ei katke järsku, sest voolutugevuse vähenedes indutseerib muutuv magnetväli pööriselektrivälja, mis püüab voolu säilitada. | Vool hakkab vähenema ja kondensaator laadub ümber. | Vool katkeb. Kondensaator on ümber laadunud. | Uuesti. || Vabavõnkumiste omavõnkesagedus sõltub pooli induktivsusest ja kondensaatori mahtuvusest. Omavõnkumiste periood leitakse Thomsoni valemiga: T=2LC. Pooli ja ühendusjuhtmete takistuse tõttu eraldub võnkeringis soojust, seega esinevad energiakaod ja võnkumine lakkab kiiresti. Sumbumise vältimiseks tuleb energiat perioodiliselt juurde anda (sundvõnkumine). Seda tehakse nä...
Kiirgusspekter võib olla nii joon- kui ka pidevspekter. Neeldumisspekter näitab, milliste lainepikkustega valguslaineeid aine neelab. Neeldumisspekter võib olla nii joon- kui ka pidevspekter. Külm gaas neelab sellise lainepikkusega valgust, mida ta kuumutatult kiirgab. Aine keemilise koostise kindlakstegemist selle kiirgus- või neeldumisspekteri järgi nim spektraalanalüüsiks. Lk 84. Valgust võib kirjeldada kui valguskvandide, footonite voogu. Footonite energia on määratud seosega E=h*f. Lk 90. Fotoefektiks nim elektronide väljalöömist ainest valguse toimel. Fotovoolu tugevus oleneb valguse intensiivsusest ja on seda suurem, mida suurem on intensiivsus. Piirsagedust või lainepikkust, mille puhul footoni energia on võrdne elektroni väljumistööga, nim fotoefekti punapiiriks. Lk 94.
Spektraalanalüüs on keemiliste ühendite kindlakstegemise kõige lihtsam ja kiireim viis. Meetod on väga tundlik ja võimaldab kindlaks teha keemilise elemendi üliväikest hulka (10-11 g). Igal keemilisel elemendil on temale omane kiigusspekter. Sellest tingitult saab mingi aine hõõguvate aurude joonspektri järgi määrata, millised keemilised elemendid aine koostisesse kuuluvad. Niisugust aine keemiliste koostise kindlakstegemise viisi nimetatakse kvalitatiivseks spektraalanalüüsiks. Kaasajal on välja töötatud ka kvalitatiivse spektraalanalüüsi meetodid, mille abil saab keemilise elemendi spektrijoonte intensiivsuse järgi leida keemilise elemendi protsentuaalse sisalduse uuritavad aines. ##Ainete koostise teadmine on oluline mitmetes eluvaldkondades: farmaatsia, mineraloogia, loodushoid, metallurgia, masinaehitus, kriminalistika, rääkimata astrofüüsikast, keemiast, bioloogiast. Spektraalanalüüsil on keemilise analüüsi meetoditega võrreldes
energiat, mis on võrdeline keha massiga. Kuna aatomid on palju massiivsemad elektronidest, siis on selge, et aatomite energia suurendamiseks on palju rohkem välist energiat vaja kui elektroni energia suurendamiseks. Spektraalanalüüs Kui spektrid on erinevate aatomite ja molekulide jaoks erinevad, siis peaks saama neid kasutada ainete keemilise koostise analüüsimiseks. Nii ka tehakse. Vastavat uurimismeetodit nimetatakse spektraalanalüüsiks. Joonspektri annavad kõik gaasilised ained madalal rõhul. Joonspektri annab näiteks päevavalguslamp, mis on täidetud elavhõbeda auruga. Selle lambi spektris on tegelikult lisaks spektrijoontele ka pideva spektriga taust ehk foon. Spektris olev kiirgusjoonte arv ja intensiivsus iseloomustab just selle aine aatomeid. See lubab aineid kiirgusspektrite järgi üksteisest eristada. Selgub, et kõikide tahkete ainete soojuskiirguse spektrid on ühel temperatuuril täiesti sarnased pidevspektrid
Iga keemilise elemendi aatomispektri kiirgus - ja neeldumisjoonte kogumis on kordumatu ja üheselt spektraalpasside abil määratav Kui on eelnevalt teada , et teatud elemendi spekter koosneb spektrijoontest lainepikkustega 1, 2, 3 ... , siis leides täpselt samad lainepikkused mingi teadmatu aine spektris , võib teha järelduse selle elemendi olemasolust selles uuritavas aines. Sellist ainete elementaarkoostise kindlaksmääramise meetodit nimetatakse spektraalanalüüsiks . Spektroskoopia ja spektraalanalüüsi abil avastati heeliumi olemasolu Päikese spektris mitte tuntud spektraaljoonte olemasolu põhjal , vaid tundmatute spektraaljoonte järgi , mis ei vastanud ühelegi senituntud elemendile. 9 Pandi tähele , et spektrijooned ei asu korrapäratult , vaid need koonduvad teatud rühmadesse - seeriatesse. Täppisanalüüs näitab et kõiki seeriajadasid kirjeldab valem
Selle tulemusena elektronid ergastuvad ja tekib kiirgus. Aatomid asuvad gaasis üksteisest kaugel ja saavad teistest segamatult kiirata. Valgus tekib siis, kui elektron tuleb tuumale lähemale. Kuna elektron saab olla ainult mingitel kindlatel kaugustel tuumast, siis on ka spektris ainult mingite kindlate värvustega jooned, millele vastab kindel lainepikkus. Hõõguvad gaasid annavad joonspektri, mis lubab aineid kindlaks teha. Ainete määramist nende spektrite järgi nimetatakse spektraalanalüüsiks. Tahkes aines saavad aatomites olevad elektronid energiat teisiti. Näiteks hõõglambis voolu toimel eralduv soojus paneb ioonid kiiremini võnkuma (suureneb ioonide energia). Osa sellest energiast antakse elektronidele, mis eemalduvad tuumast ja kui nad tulevad tuumale lähemale, siis kiirgubki valgus. Miks nüüd ei kiirga aatomid kindla värvusega valgusi? Kiirgab küll, ainult nüüd pole aatomid isoleeritud, st pole üksteisest sõltumatud. Mida see tähendab? See tähendab, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
