Elisabethi valitsemisaja Poor Law (1601) Rahukohtunik määrab igasse kihelkonda ametniku - vaeste järelvaatajad, 1. kes abistaksid neid, kes töötada ei suuda 2. ja aitaksid tööd leida neil, kes tööd teha suudavad. Ametnikul oli õigus koguda nn kihelkonnamaksu,mida pidi maksma vastavalt oma varakusele. Selle seadusega tekkisid esimesed sotsiaaltöötajad. 18. sajandil rakendus see seadus juba kogu riiki hõlmavalt. Speenhamlandi süsteem 18.saj lõpus Rahukohtunik määras vaesteseaduse alusel palgalisa, mis tõstis töötaja sissetuleku minimaalse toimetuleku piirini. See süsteem laienes ajapikku üle riigi, nii et selle rahastamiseks tuli otsida uusi maksuallikaid -näiteks omandimaksu. Speenhamlandi süsteemi võib lugeda esimeseks katseks juurutada alampalka ja lisas vaesemaile võimalusi toime tulla. Bismarcki programmi 4 elementi 1. Töö- ja tööõnnetuskindlustus 2
Summad olid suured, u 400 000 naela, mis jagati ümber vaestele. 17.sajandi alguses sai 70 % elanikkonnast toetusena abi (abi anti ka natuuras). 20 % võis olla isegi neid, kes seda abi vajasid vaid mingil aastal, kui oli raskem aeg. Vaesteabi 1795. a nn Speenhamland süsteem, 1834. a uus Poor Law parandusseadus ja töömajad (workhouse). Parandusmaja (house of correction), nt Londoni Bridewell (1555). Vaesteabi raha suurus kasvas eriti 1795 Speenhamlandi süsteemiga – võeti vastu seadus, millega kõikidele vaestele tuli garanteerida miinimumpalk. Põhjustas suurt protesti. Suurendas summat. 1818 oli summa vaestele juba 8 mln. Uus vaeseseadus 1834 – Poor law parandusseadus. Vajadus, kuna inimesed ei viitsinudki enam tööle minna. Kehtestati kord, kus vaestetoetust võisid saada ainult need, kes ei suutnud mitte kuidagi tööd teha. Arendati välja töömajade võrgustik (workhouse) nendele, kes tööd suutsid teha
annaabi.ee 
