kahte erinevat olemasolu viisi mehelikku ja naiselikku. Ta nimetas selle Samasus- ökonoomikaks, mille kohaselt on mees inimese mõõt ja kõiki teisi, sh naist, väärtustatakse ja hinnatakse vaid suhte kaudu mehega. Irigaray uskus, et erinevuste pidamine vastandlikkusteks moonutas meie eetika ning et Samasuse-korra tagajärjel oli tol ajal maailmas valitsevaks pigem teaduslik-tehnilised väärtused (Luce Irigaray 1984). Eriti inspireerivaks sai mulle tema väitekiri ,,Speekulum. Teine: naine", kus ta paljastab, et väga tuntud, kuulsad ning tänapäeval austatud mehed, kes on rääkinud ja kirjutanud just nagu kogu inimkonna nimel, on tegelikult rääkinud vaid meeste nimel. Irigaray arutleb viiside üle, kuidas Platon, Aristoteles, Plotinos, Kant ja Hegel kirjeldavad oma tekstides naist või kuidas naiselikkus täielikult nende filosoofiast puudub. Platoni Igavesed Ideed panevad aluse naiseliku ja emaliku välistamisele filosoofiast, Aristotelese jaoks on
I. nimetab seda lääne ajaloole tunnuslikku korda Samasus-ökonoomikaks. Selle kohaselt on mees inimese mõõt ja kõiki teisi, sh 1 naist, väärtustatakse ja hinnatakse vaid suhte kaudu mehega. I. usub, et erinevuste pidamine vastandlikkusteks on moonutanud meie eetika ning et Samasuse-korra tagajärjel on maailmas nüüd valitsevateks teaduslik-tehnilised väärtused. Väitekirjas ,,Speekulum. Teine: naine" (1974) paljastab L. I., et mehed, kes on rääkinud ja kirjutanud just nagu kogu inimkonna nimel, on tegelikult rääkinud vaid meeste nimel. I. astub iroonilisse dialoogi lääne filosoofias kõige tähtsamateks peetud filosoofidega: Platoni, Aristotelese, Plotinose, Kanti ja Hegeli tekstidega ja arutab viiside üle, kuidas need filosoofid kirjeldavad naist või naiseliku täielikku puudumist nende fil-s. Platoni Igavesed Ideed panevad aluse naiseliku ja emaliku