Sparta sõdalased olid Kreeka parimad. Kõik Sparta lapsed kuulusid riigile ja poisid pidid pidid alates seitsmendast eluaastast hakkama sõjakuntsti õppima. (Louise Shofield 1997: 14) Sparta raha Spartas hakati münte vermima kolm sajandit tagasi hiljem kui teistes riikides. 4. sajandini e.Kr. kasutati seal raha asemel raudkange. (Judith Simpson 1997: 32) Sparta Sparta linnriik oli üks suurimaid Kreekas. Võim kuulus spartiaadidel perekonnale, kes hoidsid vägivalla abil riigi orje, heloote. See tekitas ka ülestõuse. Rahuaega peeti Spartas ettevalmistusajaks, et jätkata uut sõda. Sparta laste kasvatamises jäeti ellu vaid terved ja tugevad, teised hukati. Kasvatuse eesmärk oli, tugevad sõjamehed ja julmad orjapidajad. 7-20. eluaastani pandi poisid riiklikesse koolidesse. Spartalased kuulasid sõnakuulmist, jooksimist, rusikavõitlust, odaviset. Nad pidid taluma külma, nälga, valu, janu
· Riigi eesotsas oli kaks kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi. · Muudes asjades juhtis riiki üle 60-aastatest meestest koosnev nõukogu geruusia. Nende seast valiti viis meest, kes kontrollisid kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Nende mõju oli väga suur aga lõplikud otsused tehti kõigi spartiaatide koosolekul. · Spartiaatide seas tekkis kihistumine ja vaesemaid spartiaadidel oli oht kodanike seast välja langeda. · Palju mitte kodanike, et neid võimu all hoida loodi kasvatussüsteem, mille ülesandeks oli arendada sõjameheomadusi. Seitsme aastaselt pandi poisid eakaaslastega kokku elama ja nad pidid ise toime tulema ja nad tegelesid pideva füüsilise treeninguga. Kolmekümne aastaselt said spartiaadid kodanikeks, said oma maatüki ja võtsid naise. · Karm distsipliin tagas riigi sisemise stabiilsuse
annaabi.ee 
