puudutasid talupoegi, mitte ainult aristokraate. See võimaldas parandada kogu elanikkonna sisekorraldust. Kui rahul on kõik kodanikud, saab rääkida õnnelikust riigist. Vaesemad riigiametnikud said ka väikest palka toetuseks ning seetõttu võisid nad oma põhitööd kõrvale jätta. Kuna Ateena kodanikud ei jätnud kõiki töid orjade hooleks, arenesid nad edasi nii vaimselt kui füüsiliselt ega olnud seetõttu üleolevad teistest. Nagu Spartaski, saadeti Ateenas poisse 7-aastaselt kooli, kus õpiti mitte ainult sõjakorraldust, vaid areneti ka vaimselt, kirjutades luulet ja muusikat. See viis Ateena vaimumaailma arenemise sellisele tasandile, et selle polise kodanikest said edukad teadlased, kirjanikud, luuletajad ja filosoofid. Üheks selliseks näiteks on Ateena seadusandja Solon, kes oli varajase perioodi silmapaistev poeet. Käsitledes Spartat teisest küljest, oli iga spartiaat justkui kuningas omaette, kelle käsutuses olid
hästi meelestatud. 490 lõpuks oli Ateena päris kindlasti pärslaste vastu, kuna Dareios I saatis sõjakäigu nende vastus. Kui Dareios vallutas Egeuse põhjaranniku, siis olid seal pärsia asevalitsejad. Kui ta Musta mere põhjarannikule läks, et sküüte alistada, ei õnnestunud see. Tal olid kaasa mitmed Kreeka türannid vasallidena. Sealt peale muutus ta positsioon ebakindlaks. Kui pärslased saatsid oma saadikud Kreeka linnriikidesse asju nõudma, tapeti saadikud ära nagu Spartaski. 490 Maratoni lahing, kus ateenlased pm üksinda. Spartalased lubasid ka tulla, nad olid pm liitlased. Spartalased olid väga jumalakartlikud ja nende jaoks oli tähtis Apolloni pidustused, niiet lubasid pärast pidustusi tulla. Ateenlased ei oodanud Sparta abiväge ära, nad ründasid ja saavutasid ka ilma võidu. Pärslased said lüüa, nad purjetasid Ateena alla kähku, et hoopis sealt ära vallutada Ateenlased olid aga linna jõudnud tagasi (40km). See oli ateenlaste suurvõit.
annaabi.ee 
