Rasked elutingimused ja loodusnähtuste olemuse mittemõistmine arendasid ürginimestel välja erilised kombed. Sama laadi piinamist rakendati ka Spartas poiste ja noorukite kallal. Et karistada lapsi ja harjutada neid sõjaelu raskustega, rõivastati neid kergelt, toideti halvasti ja vahel isegi peksti. Nõnda näiteks korraldati kord aastas Arfemise altari ees poiste peksmist, kusjuures poisid ei tohtinud kisendada ega armu paluda. Niisuguse kepisüsteemiga taheti kasvatada spartalasis vastupidavust ja kannatlikkust. Laste elu oli Spartas rõõmutu, nad ei tundnud lõbu ega hellust. 5 Antiikaja autorid märgivad, et sparta tütarlaste kasvatus ei erinenud kuigi palju poiste kasvatusest. Tütarlapsi karastati, selleks et neist saaksid terved emad, kes sünnitavad terveid lapsi. Poiste kasvatus, kellest pidid sirguma distsiplineeritud sõdurid-jalaväelased, kes võitlesid,
7. kuni 18. eluaastani tegid poisslapsed õppuse läbi erilistes koolides - gümnaasiumides. Seal tegeldi peamiselt võimlemisega, oda- ja kettaheitmisega ning muude sõjaliste harjutustega. Et karistada lapsi ja harjutada neid sõjaelu raskustega, rõivastati neid kergelt, toideti halvasti ja vahel isegi peksti. Nõnda näiteks korraldati kord aastas Arfemise altari ees poiste peksmist, kusjuures poisid ei tohtinud kisendada ega armu paluda. Niisuguse kepisüsteemiga taheti kasvatada spartalasis vastupidavust ja kannatlikkust. Laste elu oli Spartas rõõmutu, nad ei tundnud lõbu ega hellust. Sparta õpetus toimus küsimuste ja vastuste kujul. Niihästi küsimused kui ka vastused pidid olema lühikesed. See lühidus ehk "lakoonilisus" (sõnast "Lakoonia") sai juba vanasti kõnekäänuks. Üks spartalanna andis poega sõtta saates ilma pikema saatekõneta talle kilbi ja ütles: "Kilbiga või kilbil." See tähendas: pöördu tagasi kas võidukalt vai lange kangelasena.
annaabi.ee 
