Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"spartakiaadidel" - 3 õppematerjali

Eesti olümpiavõitjad
22
ppt

Eesti olümpiavõitjad

raskekaaluga · Võitis kulla EM'il 1937 Pariisis Kreeka-Rooma maadlusega Johannes Kotkas · Oli Eesti maadleja · Spordiala ­ Kreeka-Rooma maadlus raskekaal · Võitis kulla 1952 Helsinkis · Võitis MM'il hõbeda 1953 Napolis · Võitis EM'il kulla 1938 Tallinnas, 1939 Oslos ja 1947 Prahas · Võitis NSVL meistrivõistlustel 14 kulda(1940-1956) ja 7 hõbedat(1945-1954) ning 3 pronksi (1943-1947 ; vasaraheitega) · Võitis NVSL spartakiaadidel Kulla 1956 · Võitis NVSL meeskondlikul meistrivõistlustel · 2 kulda, 1 hõbeda ja 2 pronksi (1947-1953) Ants Antson · Oli Eesti kiiruisutaja · Spordiala ­ kiiruisutamine(1500m) · Võitis 1964 kulla Svetlana Tsirkova · Oli NSVL vehkleja, hilisem Eesti vehklemistreener · Spordiala ­ vehklemine(naiskondlik florett) · Võitis kulla 1968 ja 1972 · Sai MM'ilt kaks kulda ja hõbe naiskonna koosseisus, lisaks individuaalse pronksi

Sport → Sport
8 allalaadimist
Uurimustöö-Tapa Günmaasiumi ajalugu
10
doc

Uurimustöö: Tapa Günmaasiumi ajalugu

Tugev oli tüdrukute korvpallinaiskond. Henn Sepa juhendamisel saavutati vabariigis palju auhinnalisi kohti. Võimlemisega tegeleti Eike Sepa juhendamisel. Laskesport oli koolis üks eldukamaid ja kuulsust toonud alasid, kuid praegu kahjuks laskmisega ei tegelda. 1962. aastast alates hakati Tapal Henn Sepa käe all käsipalli mängima. Hästi esineti koolinoorte ja teiskasvanute meistrivõistlustel. Nii tüdrukud kui ka poisid tulid mitmel korral koolinoorte spartakiaadidel meistriteks. 1964. aastal asus treenerina tööle Alo Relli. Samast aastast sai traditsioonisk pidada C-Vanuseklassi väravpallivõistlusi Tapa karikale. Kaua aega töötas treenerina Tapa kooli vilistlane Lembit Nelke, preagu on treeneriteks Elmu Kopelmann, Mare Neps ja Aron Jaanis, kõik kolm endised kooli käsipallurid. Vabariikliku koondisse kuuluvad Priidik Neps ja Marko Paas. Kandidaadid on Mahis Nõmmik, Priiit.Eerika Ranjr Siim Valdlo. Viimati tulid poisid

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
EESTI MOTOKROSSI AJALUGU JA KUIDAS MINA SATTUSIN MOTOKROSSI JUURDE
25
docx

EESTI MOTOKROSSI AJALUGU JA KUIDAS MINA SATTUSIN MOTOKROSSI JUURDE

spartakiaadist 1983. Aastal. Eelmisel aastal võidetud kolmas koht ning ühtlase koondise olemasolu võimaldas head kohta ka spartakiaadil. Peatreeneri ülesanded pandi R.Krestinov. Finaalvõistlused toimusid Kisinjovis. Võistlused olid ägedad ja nagu käik näitas, polnud treenigutel asjatult higi valatud. Eesti krossikoondis saavutas Ukraina, Läti ja Moskva krossisõitjate järel neljanda koha. See oli krossikoondise parim koht senipeetud spartakiaadidel. Ka individuaalses konkurentsis läks kõik väga hästi: noortest tuli Mart Lajal neljandaks ja K.Raag kümnendaks, 125-kuubikulistel A.Krestinov kolmandaks, 250 cm 3 mootorratastel A.Sikk kuuendaks ja 350-kuubikulisel M.Mägar kolmandaks. Seega kaks medalit. 650cm3 külgvankriga masinal lõpetasid K.Varik-H.Neering viiendana, K.Eesmäe- V.Adamson kümnendana, 1000-kuubikulisel R.Haavistu- K.Mandli kümnendana.

Sport → Sport
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun