suhetes olevad aristokraatide rühmitused. Sageli toimusid relvastatud kokkupõrked. Võimule tõusnud ainuvalitsejat nimetati türanniks. Türannid püüdsid kehtestada riigis korda ja parandasid vaeste elu. Türanni võim piiras kodanike poliitilisi õigusi ja seetõttu ei püsinud nad kaua võimul. Sparta riik Sparta oli ainus polis, mis kolmas kahte maakonda ja ei arenenud kunagi linnaks. Spartiaadid Sparta kodanikud. Perioigid vabad, kuid poliitiliste õigusteta spartaelanikud. Heloodid Sparta orjad. Riigi eesotsas oli 2 päritava võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge. Riiki juhtis 30 liikmeline vanemate nõukogu. Otsuste langetamisel oli lõplik sõna spartiaatide koosolekul. Spartas kehtis range kodanike kasvatamise süsteem. Demokraatlik Ateena Esialgu kuulus võim aristokraatide hulgast pärinevatele ametnikele. Seadusandja Solon vähendas aristokraatide eesõigusi. 5.saj. keskel e.Kr. kui riigi eesotsas oli Perikles, kujunes demokraatia ehk rahvavõim
Sageli toimusid relvastatud kokkupõrked. Võimule tõusnud ainuvalitsejat nimetati türanniks. Türannid püüdsid kehtestada riigis korda ja parandasid vaeste elu. Türanni võim piiras kodanike poliitilisi õigusi ja seetõttu ei püsinud nad kaua võimul. Sparta riik Sparta oli ainus polis, mis kolmas kahte maakonda ja ei arenenud kunagi linnaks. Spartiaadid Sparta kodanikud. Perioigid vabad, kuid poliitiliste õigusteta spartaelanikud. Heloodid Sparta orjad. Riigi eesotsas oli 2 päritava võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge. Riiki juhtis 30 liikmeline vanemate nõukogu. Otsuste langetamisel oli lõplik sõna spartiaatide koosolekul. Spartas kehtis range kodanike kasvatamise süsteem. Demokraatlik Ateena Esialgu kuulus võim aristokraatide hulgast pärinevatele ametnikele. Seadusandja Solon vähendas aristokraatide eesõigusi. 5.saj. keskel e.Kr. kui riigi eesotsas oli Perikles, kujunes demokraatia ehk rahvavõim
põlluharimiseks sobiva maa nappus ja vajadus metalli järele (mida kodumaal suhteliselt vähe leidus). Kolonisatsioon edendas kaubavahetust. Võeti kasutusele hõberaha. Hellenite ühtust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, tähtsamad neist Delfi ja Olümpia Sparta ja Ateena Sparta oli ainus polis, mis kolmas kahte maakonda ja ei arenenud kunagi linnaks. Spartiaadid Sparta kodanikud. Perioigid vabad, kuid poliitiliste õigusteta spartaelanikud. Heloodid Sparta orjad. Riigi eesotsas oli 2 päritava võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge. Riiki juhtis 30 liikmeline vanemate nõukogu. Otsuste langetamisel oli lõplik sõna spartiaatide koosolekul. Spartas kehtis range kodanike kasvatamise süsteem. Demokraatlik Ateena Esialgu kuulus võim aristokraatide hulgast pärinevatele ametnikele. Seadusandja Solon vähendas aristokraatide eesõigusi. 5.saj. keskel e.Kr
annaabi.ee 
