eesti jutukirjandusele. 1737 ilmus I lõunaeestikeelne jutuke "Se wagga Karjus, Hennig Kuse", kus innustatakse lugejat pühakirja lugema ja ilmalikest harjumustest loobuma. Raudiall avaldas ja tõlkis võõrkeeltest eesti keelde usuteemalisi traktaate, nt 1792 "Lühhikenne Oppus, kuis sünnis , seddä kallist Jesusse Kristusse Kannatusse Neddälid öige suures arwada" ja 1795 "Kikesuggutse Waimolikko Moistu- Könne". Raudiall tõlkis teose "August Gottlieb Spangenbergi ülle neide Paawli Sönnu". käsikirjalised sõnaraamatud (Clare, Svenske) 18.saj I poolel ilmus 2 käsikirjalist lõunaeesti k sõnastikku. Svenske'lt pärineb tartumurdelise eesti-saksa, saksa-eesti sõnastikuga, kus on üle 7000 sõna. Clare 1720ndatest pärit lõunaeestikeelne sõnastik on täiuslikum: seal on sõnavorme, vanasõnu, kõnekäände, mõistatusi, ülevaade lõunaeesti k grammatikast. "Tarto maa rahwa Näddali-Leht". 18
palveraamatuid ja jutlusekogusid, ning kirjutas ja tõlkis umbes 60 laulu, mis leidsid tee vennastekoguduse lauluraamatusse. Mango Hans tõlkis saksa keelest veel inglase John Bunyani kuulsa vagadusraamatu ,,The Pilgrim` s Progress". Tartu köster ja koolmeister Michael Ignatius, kes oli talupoja poeg, tõlkis lõunaeesti keelde H. Schuberti suure jutlusekogu, mis on säilinud käsikirjaliste koopiatena. Rakvere köster ja kooliõpetaja J. R. Masing tõlkis hernhuutliku põhiteose, A. G. Spangenbergi ,,Idea fidei fratri" (,,Vennaste õpetuse sisu"), mis jäi aga käsikirja. 13. BALTIMAADE VALGUSTUS 18. sajandil ja 19. sajandi esimestel kümnenditel tegi Baltikumi saksakeelne kirjandus Põhjasõja-järgse saksa haritlaste sisserännu tõttu läbi mõningase muutuse. Eelnevatel sajanditel oli baltisaksa kirjandus olnud provintsikirjanduseks saksa ja Hansa kultuuri äärealal, mida Rootsi aeg ega Tartu-Pärnu ülikooli tegevus polnud muutnud, kuigi ehk mõnevõrra mõjustas
annaabi.ee 
