Tekkis 1930. aastatel Prantsusmaal, vastustas kolonialismi, väärtustas neegerlikku (sõna neeger ei peetud halvaks) ja glorifitseeris Aafrika loodust ja minevikku. Liikumine leidis Jean-Paul Sartre’i poolehoiu. Mustanahaliste hulgas oli sellele vastaseid. Mõlemad suuna loojad on põhikuulsuse pälvinud prantsuskeelse luuletajana (Senghori luulet leidub Ain Kaalepi tõlkes raamatu „Peegelmaastikud“ teises köites), Césaire ka näitekirjanikuna. Wole Soyinka (sündinud 1934) – nigeeria kirjanik, rahvuselt joruba, kirjutab inglise keeles. Väga viljakas näitekirjanik, pälvinud Nobeli kirjandusauhinna. Tema proosast väärib esiletõstmist mälestusteraamat „Aké – lapsepõlveaastad“. USA lõunaosariikidest pärit valge kirjanik William Styron (1925 – 2006). Romaane: „Nat Turneri pihtimused“ (1967, ajaloolisest mustanahaliste ülestõusust ja selle juhist), „Sophie valik“ (1979,
We must set aside a Day or Days of Atonement. It doesn’t matter who takes charge of setting up the Day, it could come from continental Africa or from the Diaspora; it could come from a credible leader of the race – it 42 could come from Nelson Mandela; Bishop Tutu of South Africa; Chinua Achebe of Things Fall Apart fame, former President Leopold Senghor of Senegal; Nobel Laureate Wole Soyinka; or the new dynamic African leaders – Thabo Mbeki of South Africa or Olusegun Obasanjo of Nigeria; Minister Louis Farrakhan of the Nation Islam; The Rev. Jesse Jackson or the Rev. Al Sharpton; it could come from any of the African Congress, the NAACP (National Association for the Advancement of Colored Peoples), the Urban League, the Operation Rainbow/:PUSH, the National Action Network; better still, it could even come from that toothless bulldog, the Organization of African Unity .
annaabi.ee 
