See tähistas enamliku valitsus- ja organisatsioonimudeli ülevõtmist mõne regiooni või maa poolt. Esimesed sovetiseeritud alad olid need, mis enamlased kodusõja käigus vallutasid. Mõiste käis algul seega eelkõige poliitilise võimu kohta; aja jooksul tähendusväli aga avardus. Mittenõukogude ühiskonna muutmine nõukogulikuks ei tähendanud üksnes võimu poliitilist ülevõtmist, vaid ka majandus-, ühiskonna- ja kultuurielu ümberkorraldamist. Lõpuks oli võimalik sovetiseerida tegelikult kõike, isegi raadiojaama meelelahutusmuusikat. Mõistet ,,sovetiseerimine" võime leida veel 1940. aastate Nõukogude arhiivallikates, kuid 1950. aastatel see kaob. Põhjuseks on ilmselt kasutamine lääne uurimustes ja külma sõja aegsed ideoloogilised vastuolud. Sovetiseerimise esimene samm on poliitilise ja sõjalise võimu kindlustamine. Teiseks on vaja saada võimalikult ruttu oma otsese kontrolli alla kohalik sõjavägi või politsei ning neilt relvad ära võtta
(~ 5000)- pidi kindlustama elukoht, lasteaiad ja koolid. 3) NSVL algatas kivihoonete ehitamist. 4) Nõuti, et punaarmee saaks sisseseada õhuväe tõrje Tallinna patareisse. 5) Nõuti, et kõik sideliinid, mis ühendavad Haapsalut, Paldiskit, Kuressaaret ja Venemaad annaksid igapäev vähemalt neljaks tunniks Vene side ohvitseride kontrolli alla. Talvesõda vapustas NSVL nii palju, et ei suudetud enam sovetiseerida Baltikumit, seetõttu anti korraldus Eestile, et saata vangilaagris olevad inimesed itta, et vabastada ruumi sõjavangidele, räägiti 30 000 sõjavangist. 15.05.1940 leping- 15. mail 1940 kirjutasid Rei ja Molotov Moskvas vastavale kokkuleppele alla, millega Punaarmee sai täiendavalt enda käsutusse 42 maatükki, mille kogusuurus ületas 30 000 ha piiri. Nõukogude okupatsioon 194041 N. Liidu ja Balti riikide suhete pingestumine: 1940. aasta mais muutus Moskva
annaabi.ee 
