stiilijärkude erinevused. Egiptlased kujundasid kapiteeli lootose- ja papüürusemotiividest, kreeklased lõid kohati tänini kasutatavad dooria, joonia ja korintose kapiteeli, bütsantslased leiutasid talumkapiteeli, romaani stiilis eelistati raskepärast kuupkapiteeli, gootikale omane karikkapiteel, mille arengulised erivormid on pungkapiteel ja lehtkapiteel. Nt: kuupkapiteel Hildesheimi Sankt Michaeli kirikus Saksamaal, lehtkapiteel Southwelli katedraal Inglismaal, korintose kapiteel General Post Office New Yorkis. 14) Dooria stiil vanim klassikaline arhitektuuristiil. Kujunes u 7. Saj lõpul e.m.a. Kreeka mandri templiehituses ja väljendub peamiselt samba ja talastiku kujunduses. Sammas on baasita, tüseda ülespoole aheneva kujuga ja 16-20 kannelüüriga. Lihtne kapiteel koosneb allapoole ahenevast ümmargusest padjandist (ehhiin) ja nelinurksest plaadist (abakus).
Notre Dame la Grande, Fort Perigeux. - Kesk-Prantsusmaa: empoorkirikud (2 korrust, suured galeriid 2.korrusel). Notre Dame du Port, Le Puy. - Burgundia piirkond: hästi jõukas. Olid imposantsemad ehitised, domineeris basiilika. Cluny kloostri ehitamisel mitu etappi. · Inglismaa 1066 vallutasid normannid ning eeskujuks sai normandia arhitektuur. Romaani stiil = normanni. Tavaline oli pikaks venitatud põhiplaan ja tugevalt eeldunud külglöövid. Durhami, Southwelli, Cloucesteri, Winchesteri, Norwicki katedraalid. · Hispaania suur osa mauride mõju all, kuid eeskujuks oli Prantsusmaa. Santiago de Copostela palverännakute kirik (olevat maetud mauride kaitsepühak). Kataloonia Narbonne piiskopkond. · Itaalia ehituslikult hästi kirev. Piirkondadel olid oma iseärasused. Kirikud oli hästi dekoratiivsed. - Lombardia: lameda laega basiilika, võlvima hakati 12. saj. San Zeno kirik Veronas, Modena katedraal.