seetõttu on vepslaste osatähtsus vähenenud keskeltläbi 50%-ni; Soutjärve rajooni 2 külanõukogus on vepslased juba vähemuses. Haridus Enne II maailmasõda jagati vepsa lastele soomekeelset haridust, osa vepslasi ühines nn Hõimupataljoniga ning sõdis Soome poolel. Pärast sõja lõppu tabas "vaenlasega koostööd teinud" vepslasi muidugi karistustelaine. 1994 ilmus esimene vepsakeelne luulekogu, Nikolai Abramovi "Koumekümnekoum". Samal aastal taastati Seltozero (Soutarv ´) rahvusvald. Vallas on 14 küla ja 1569 elanikku, neist 42% vepslased.8 Tasapisi arendatakse vepsakeelset kooliharidust, rahvusvalla koolide algklassides õpetatakse vepsa keelt valikainena. Kiri & Keel Vepsa keel kuulub koos soome, karjala ja isuri keelega läänemeresoome keelte põhjarühma. 1989. aasta andmeil oli Venemaa vepslaste emakeelsus 51,3% Vepsa keel jaotub kolmeks murdeks: *põhja- ehk äänisvepsa Karjala Vabariigi lõunaservas.
sunnitud lisa otsima ulgutöödest (äänisvepslased töötasid kohalikes kivimurdudes, Ojatil tegeleti pottsepatööga, lisaks muidugi metsatöö). 1897. aastal oli vepslasi 25 607, neist 6700 põhja pool Sviri. 1926. aasta andmeil oli vepslasi NSV Liidus 32 800 ning nende arv oli kasvamas. 1920. aastail loodi vepslaste asualal 24 rahvuskülanõukogu. Osa neist koondati kahte rahvusrajooni - Vinnitsõ (Vidla, Vingl) Leningradi oblasti kirdeosas ning Seltozero (Soutarv´) Karjala lõunaosas. 1920. aastate lõpus ja 1930. aastate algul kollektiviseeriti aga põllumajandus ka Vepsamaal. 1937. aastal likvideeriti Vinnitsõ rahvusrajoon ja rahvuskülanõukogud. Väikesearvulist vepsa haritlaskonda tabasid repressioonid. Samal ajal loodi Vologda oblast. Keskvepsa alad lõhestati uue administratiivpiiriga kaheks. Piiriäärsed alad kujunesid administratiivüksuste ääremaadeks, piir ületavad teed jäeti hooletusse
annaabi.ee 
