Euromündid Soome euromündid Euromüntidel kolm motiivi 2-eurosel mündil kujutatakse murakaid ja murakaõisi Servas on kiri SOUMI FINLAND ja kolm tärni. 1-eurosel mündil kujutatakse kahte luike, kes lendavad Soome maastikul Idee Soome iseseisvuse 80. aastapäeva puhul kujundatud meenemündist. Monaco euromündid 2- ja 1-eurosel mündil on kujutatud Kuningliku Kõrguse vürst Albert II portree. Tegemist on Monaco vürstiga 2005.aastast valitsemas San Marino euromündid 2-eurosel mündil kujutatud valitsushoonet. Palee asub Kesk-Itaalias alustati 1297.aastal ja ehitati valitsusele
Esimese sümfoonia loomise ajaks oli Jean Sibelius täiesti valmis suurmeister, eriti peale teost ,,Kullervo". Seega teosesse ,,Finlandia" pani ta kogu oma hinge, ta ei loonud suurt, rasket teost käikude ja tehnilisuse mõttes vaid ta hingestas terve sümfoonia. Sümfoonia, nimetusega ,,Finlandia" esitati selle nime all üsna hilja, kuna Soomes oli surveajal selle avalik esitamine keelatud, mujal maades kasutas Sibelius aga erinevaid nimesid: ,,Impromptu", ,,Soumi", ,,Vaterland" ja ,,La Patrie". Orkestri Pariisi reisi ajal mängiti esmakordselt ,,Finlandiat" väljaspool Soome piire. 1900. aasta lõpul läks Sibelius jälle välismaa reisile, kogu perega esmakordselt. Algul oli ta Berliinis, hiljem läks Itaaliasse. Reisi ajal valmisid Teine sümfoonia, ,,Tule sünd" Kalevala ainetel ning ka viiulikontsert. 1904. aastat hakkas Sibelius heliloojana käima uusi teid ning tema tööd häirisid pidevad kolimised
Adolf V külaskäik Eestisse“ (1929), filmitud välisministeeriumi ülesandel Konstantin Märska ja Armas Horvineni osavõtul, „Poola presidendi külaskäik Eestisse“ (1930) ja „Tartu ülikooli 300 aastane juubel“. Viimane on peaaegu täielikult hävinud. „Postimehe“ teatel andis film pildi Tartust ülikoolilinnana ja „huvitava ülevaate ülikooli juubelist kui Tartu suursündmusest“. 1932. aasta lõpul lahkus Luts „Soumi Film Oy“ kutsel Eestist Soome. Tema viimaseks ja kolmandaks Eestis tehtud mängufilmiks jäi „Päikese lapsed“, mis oli esimene optiline, filmilindile jäädvustatud heliribaga "kõne-laulu-helisuurfilm" ning kus ühes peaosas näeme Ants Eskolat. Film jäi melodraama žanri piiridesse, ent võtete viimine vabasse loodusse tõi filmi tollal tavatut elavust. Tegemist oli üksiti ühe meie esimese koostööfilmiga, Eesti-Soome ühistööga
annaabi.ee 
