Esimeseks reaksiooniks on välja saada ja siis natukene maad roomata ning siis jooksuga kodu poole, aga sa selle peale ei mõtle, et sa võid uuesti läbi jää vajuda. Muidugi kõik inimesed pole ühesuhused ja nede käitumine on väga erinev. Osad märkavad oma viga alles siis, kui see on nende endi peale suunatud. Näiteks kui keegi lärmab raamatukogus, siis see segab teisi lugejaid, aga see inimene kes lärmi tekitab, sellest aru ei saa enne kui ta maha istub ja samasugune "sotu" sisse astub. Pean tõdema, et olen ka ise selline "sotu" olnud, aga ma loodan et ma ei seganud neid inimesi seal väga palju. Häbi ja piinlikkus võivad olla ka need asjad, mis sind järgmine kord seda asja tegema ei pane. Mul endal on olnud üsna palju juhtumeid, kus on mingi teo pärast piinlik ja järgmine kord lihtsalt ei tee seda, kasvõi kui see on tegelikult normaalne ja tavaline käitumine. Näiteks poemüüjalt küsimine, kus mis poes asub. Nimelt läksin ma
Laas – klaas käkid - pallid(näiteks - odrajahupallid) Kuväär- ümbrik runntuhlis ja runnakas – mõlemad koortega Pale – nägu (puhas pale, naer tuli palge) keedetud kartulid (väiksemad) Kabelis – paljas (jalad olid kabelis kingade sees) koost – lusikas Lauh käis läbi – halvatus sotu- tobu Nirr – õlu (halvustavalt) labu- heinakuhi Juik – tihke kleepuv ollus nt mingi aine poolkuiv Hirmus tiidus on - väga kiire on jääk pätt- suss Lõkitsema – tasakesi põlema tutti ja notti sööma- keedetud kartuleid soustiga Liit, liida – pliit sööma
sotsiaalne probleemi lahendamise treening). Esimese meetodi siaalsete situatsioonide kohta ning sekkumiste puhul on fookuses ka keskseks jooneks on sotsiaalsete oskuste õpetamine - sotsiaalsed moonutused kognitiivsetes protsessides, mis võivad mõjutada käitu- oskusi saab identifitseerida ja süstemaatiliselt õpetada ning need on mist (Connor, 2002). aluseks sotsiaalsele kompe-tentsusele. Teise meetodi puhul SOTu käigus õpetatakse lastele/noortele erinevaid sotsiaal- keskendutakse strateegiale: õpetatakse üldisi strateegiaid seid oskusi (nt vestlusoskus, oma käitumise kontrollimine) ja tegel- toimetulemaks sotsiaalsetes situatsioonides -nende adaptatiivsete dakse selliste sotsiaal-kognitiivsete protsessidega nagu näiteks prob- strateegiate käsutamine peegeldab indiviidi sotsiaalset leemilahendamine, enesekontroll, perspektiivivõtmine (Wasserman
annaabi.ee 
