Lepitamine ei ole võimalik, kui osapoolte suhted on niivõrd halvad, et nad keelduvad mis tahes koostööst. Mida kaugemale on konflikt arenenud ,seda suurem on sekkuja roll konfliktis. Konflikti arenguastmete ja nendele vastavate sekkumismeetodite loetelu on järgmine. Tabel 2 Sekkumismeetodite loetelu Astmed (incl) Meetod 1-3 Moderatsioon 3-5 Protsessijuhtimine 4-6 Sotsioterapeutiline protsessijuhtimine 5-7 Lepitamine 7 Lahutusmeetodid või jõuga sekkumine 30 Moderatsioon aitab osapooltel mõista teineteise eesmärke, motiive, mõistekäsitlusi ja võib piirduda ühekordse vestlusega. Protsessijuhtimise puhul arutatakse läbi konflikti pöördepunktid, tegeldakse osapoolte
leppida. Pahatihti võib sekkuja osutuda just selleks, kes ei lepita, vaid toetab konflikti eskaleerimist. Lepitamise eripära oleneb ka sellest, kui kaugele on konflikt eskaleerunud. 13 Tabel. Konflikti eskalatsiooniastmed ja vastavad sekkumismeetodid Astmed (incl) Meetod 1-3 Moderatsioon 3-5 Protsessijuhtimine 4-6 Sotsioterapeutiline protsessijuhtimine 5-7 Lepitamine 7 Lahutusmeetodid või jõuga sekkumine Lepitamine toimud astmelise protsessina. Protsessikirjeldused erinevad oma detailsuse astmelt ja rõhuasetuselt, kuid põhimõtteliselt järgivad nad ühte mudelit. Lihtsustatult, ent sisuliselt on lepitusprotsessi astmed sissejuhatus, oma seisukoha esitamine, põhiküsimuse määratlemine, lahendusvõimaluste vaagimine ja kokkuleppe sõlmimine
annaabi.ee 
