vähemalt aasta, ta ise oli Trobiandidel 3 aastat. Malinowski sõnul peavad inimese põhivajadused saama rahuldatud, neid on 7: toit, järglaste tootmine, kehaline heaolu, julgeolek, puhkus, liikumine ja kasvamine. Sekundaarsed vajadused tekivad hiljem, nt vaimsed ja sotsiaalsed. Asi on ka selles, et funktsionalismis on kritiseeritud seda, et puudub ajalooline mõõde või viis, kuidas seletada arenguid ja muutusi. Struktuaar-funktsionalism – Alfred Reginald Radcliffe-Brown. Esitab pigem sotsioloogilisemat lähenemist, mille kohaselt kultuuri jaoks esmased on grupi vajaduste rahuldamise funktsioonid, st ühiskond püüdleb selle poole, et ennast säilitada ja edasi funktsioneerida ja kogu kogukond püüdleb selle nimel, mitte pole eesmärk indiviidi vajaduste rahuldamine ja säilitamine. Ta on Durkheimi lähenemise pooldaja, nt inimesed on sekundaarsed grupi suhtes. Psühhoanalüüs – Sigmund Freud, Carl Gustav Jung. Nende analüüsid
teel. See teooria läheneb inimesele kui loomaliigile. Sekundaarsed vajadused tekivad hiljem(säilitada sotsiaalset süsteemi jne). Kritiseeritakse: siin puudub ajalooline mõõde, puudub viis, kuidas seletada muutusi. See on hea selleks,et analüüsida mingi ühiskonna hetkeolukorda. Ei seleta hästi muutusi, aitab hästi uurida ühiskonda. Ei püüa ennustada tulevikku. Strukturaal-funktsionalism Alfred Reginald Radcliffe-Brown. Tema esindab pigem sotsioloogilisemat lähenemist. Kultuuri jaoks esmane on just grupi vajaduste rahuldamine. Esmane eesmärk ei ole indiviidi vajaduste rahuldamine. Kriitika: ette heideti loogikat. Funktsioonid ei saa olemas olla enne institutsioone. Tööd avaldas 1920ndate algusest. Psühhoanalüüs Sigmund Freud (1856-1939), Carl Gustav Jung(1875-1961). Freudi välja pakutud uuendus oli see,et on olemas inimesel teadvus ja alateadvus. Teadvustamata osasse on koodnunud indiviidi teadvustamata ihad, mis mõjutavad meie