Kõige rohkem keskendusime referaadis fookusgrupi esitlemisele ning moderaatori rollile, kuna moderaator on fookusgrupi küsitluste üks kõige olulisem osa ning küsitlus peab olema korrektselt läbi viidud, et tagada kõige relevantsemad tulemused. Lisaks on referaadis välja toodud fookusgrupi küsitluse ehk rühmaintervjuu korraldamise etapid, mis annab selge ülevaate, kuidas korraldada tulemuslik ja hästi läbiviidud intervjuu. 1 MIS ON FOOKUSGRUPP? Fookusgrupi meetod on seotud kahe sotsioloogiga: Paul Lazarsfeld ja Robert Merton (1948). Seda meetodit mainitakse esmakordselt R. Mertoni artiklis, mis ilmub ajakirjas "American Journal of Sociology" 1946. a. Alles 1970datel hakati fookusgruppe kasutama laialdasemalt. [4] Karjäärinõustamises on fookusgrupp kvalitatiivne meetod, teatavat sorti intervjuu, mille eesmärk on "luua või välja tuua" kindlat liiki informatsiooni. See on uuriv tehnika, mis toob kokku väikese grupi inimesi (6-9 inimest) ning moderaatori, kes juhib arutelu
Ankeedi koostamise üldised põhimõtted ja reeglid: ainult need küsimused, mille vastused annavad just nimelt seda informatsiooni, mis on vajalik uuringu põhiülesande lahendamiseks ja milliseid ei ole võimalik saada muul viisil, kui ainult küsitlustega; küsimuste formuleerig peab olema arusaadav; peavad olema põhimõtteliselt vastatavad; ei tohi olla küsimusi, mis tekitavad vastumeelsust koostööks sotsioloogiga ja tekitavad soovi anda ebaõigeid vastuseid; küsimused peavad olema selles järjekorras, et saaks just kõige olulisema informatsiooni. Küsitlusleht peab kujutama endast organiseeritud tervikut. Ankeedi üldine kompositsioon: kolm osa 1) sissejuhatus; 2) põhiosa, 3) demograafiline osa (pass) Ankeedi kontroll: kui ankeet on koostatud, viiakse läbi prooviküsitlus, et selgitada välja ankeedi kvaliteet. Kontroll toimub intervjuu vormis