2.2 Tänapäeva sotsiaaltöö teooriad: kriitiline sissejuhatus. M.Payne, Tallinn, 1995 5 Payne (2005: 7-8) käsitlusel on sotsiaaltöö loojateks sotsiaaltöötajad ise, kui nad teevad oma igapäevast tööd. Sotsiaalkonstruktivistlik teooria ütleb, et sotsiaaltöö ei ole objektiivne reaalsus, vaid tekib ideedes, inimeste aruteludes ja tegevuses. Sotsiaalkonstruktivismi idee pärineb sotsioloogidelt Berger ja Luckmann (1971). Nad väidavad, et „reaalsus“ on teadmine, mis juhib inimeste käitumist, kuid neil kõikidel on reaalsusest erisugune ettekujutus. Me jõuame reaalsusest ühisele arusaamisele oma teadmiste vahetamise kaudu erinevates sotsiaalsetes protsessides. Sotsiaalne tegevus kaldub muutuma harjumuseks, nii et meil on ühine arusaam sellest, kuidas asjad peavad olema ja me käitume vastavalt sotsiaalsetele kokkulepetele, mis kujunevad ühise teadmise pinnalt (M
kirikuorganisatsioonide jne. näol. Me peame ka arvestama, et organiseeritud sporti ei saa vaadelda vaid organisatsioonide raames. Organiseeritud sport laieneb ka vabaaja ja taastustegevuseks, tervisekampaaniateks ja spordi kui kehalise aktiivsuse propageerimiseks. Sporti harrastatakse väga erinevate eesmärkide ja motiividega, millega peab samuti spordi kui sotsiaalse mõiste lahtimôtesrtamisel arvestama. Tihti küsitakse spordi sotsioloogidelt, kas rütmivõimlemine, nooleviskamine, kalastamine või male on sport või mitte. Kas mõnda nendest tegevustest võib nimetada spordiks? Sellisele küsimusele vastamisel peab arvestama sotsiaalsete organisatsioonidega, sotsiaalse dünaamikaga ja teatud tegevuste, mis on piisavalt sarnased spordi kontekstis, sotsiaalsele rakendusele. 5
annaabi.ee 
