Sissejuhatus sotsioloogiasse 19.09 Vaba tahe, struktuurid Ameerika esimene sotsioloogia osakond 1892 sotsioloogiaprofessor George Herbert Mead (1863 1931) sümboliline interaktsionism (erinevus loomadest me suhtleme omavahel verbaalselt, zestid võivad olla ka verbaalsed; aga ka see pole piisav meie keel muutub osaks meie sisemaailmast) Kuidas keel hakkab struktureerima sisemaailma? Suudame ette kujutada mõju, mida meie zest teisele inimesele ette kutsub. Kaks infoallikat objekti kohta: stiimul (meeled) ja mälupildid; samamoodi toimib ka sotsiaalne maailm. Suhtleme sümbolite abil. Kaks tagamaad: 1
Inimese õnn on seotud ka kultuuriga. Jaapanlased on rahulolematud, keskameeriklased aga pigem rõõmsad. Mõned sotsioloogilised küsitlused on näidanud, et kõige halvemaks peavad oma elu rikaste lääneriikide elanikud. Ja kõige õnnelikumaks kuulutavad ennast vaesed hindud (vähemalt oli see nii seni, kuni nad pole telerist arenenud riikide elu-olu näinud). Rotterdami Erasmuse ülikooli sotsioloogiaprofessor Ruut Veenhoven ei pea õigeks, kui sotsiaalset ebavõrdsust hinnatakse vaid sissetuleku alusel. Sest see ei arvesta tõsiasja, et mõned inimesed otsustavad teadlikult rahuliku elustiili kasuks – nad tahavad palju vaba aega, olles selle saavutamiseks valmis leppima madalama sissetulekuga. Tuleb vahet teha neil, kes ei saa ja neil, kes ei tahagi saada. USA kohtupraktikas on juhus,
annaabi.ee 
