seda arendatakse järjepidevalt. Mõeldud on koguda erinevat ,,tüüpi suulist kõnet, nii argivestluse kui ka avaliku suhtluse keelekasutus, nii spontaanset kui ettevalmistatud kõnet, nii monolooge kui ka dialooge." (Hennoste 2000: 257). Literateerimisel on kasutatud konversatsioonianalüüsi ja kõik nimed ning identifitseeritavad numbrid on asendatud. Samuti on lisatud vajalik taustakirjeldus jms. Korpus on liigendatav mitmete allkeele kaudu. ,,Allkeeled jaotatakse sotsiolingvistiliselt kahte suurde rühma: kasutajakeskselt defineeritud murded ning situatsioonikeskselt defineeritud registrid." (Hennoste 2000: 257). Tegemist on linnakeelekorpusega ja seega murderühmi paju ei ole, suurimad jagunemised käivad kolme suurema linna Tallinna, Tartu ja Pärnu järgi ning on seotud konkreetset piirkonda mõjutanud murdega/murretega. Teine suur allkeelte rühm on registrid suhtlusviisid ja füüsilised tingimused. Korpuses on nii silmas silma
2006. Lk 97-111.) „koodivahetus"tähendab rohkem kui ühe keele kasutust ühe vestluse piires. Koodikopeerimise mudeli üldiseloomustus KKMi suur väärtus on selge ja mitte ülearu keerukas terminoloogia. Samasse mudelisse on koondatud nii sotsiolingvistilised kui ka puht keelelised aspektid. Mudel koondab ühe katuse alla erinevaid nähtusi, mida tavaliselt nimetatakse koodivahetuseks, laenamiseks, ülekandeks, tõlkelaenuks, konvergentsiks jne Termin „kood" tähistab keelekuju, sotsiolingvistiliselt nõrk kood on A ja sotsiolingvistiliselt tugev kood on B. Domineerimise all ei mõelda siin paremat keeleoskust, vaid sotsiolingvistilist staatust. Tüüpiliselt on A- koodid immigrantide ja rahvusvähemuste keeled, kõnelejal domineerib A-kood. Kõneleja kopeerib nii A-koodist B-koodi, kui ka B-koodist A-koodi (pole vaja sujuvat kakskeelsust ega kuigivõrd korralikku B-koodi oskust, ka passiivne teise keele oskus suudab avaldada mõju esimesele keelele.)
annaabi.ee 
