Tõnu Tender on uurinud eesti slängikeelt, selle ajalugu ja slängisõnavara loomet. (Hennoste 2002: 244) Slängisõnavara kohta andis Mai Loog 1990. aastal välja esimese slängisõnastiku – „Eesti Slängi Sõnaraamat“. 2003. aastal ilmus uuem sõnaraamat „Eesti slängi sõnaraamat“. Släng jaguneb kolmeks eri liigiks ning kõik kolm erinevad üksteisest keele, eesmärkide ja kasutuse poolest. Esiteks on släng sotsiaalsete rühmade erikeel ehk üks sotsiolektidest ning osa üldkeelest, mille poolest üks sotsiaalne rühm end teistest eristab. Teiseks on släng mitteterminoloogiline mitteformaalne erialakeel. Kolmandaks on släng ka selles mõttes erikeel, mille eesmärk on jagatava info varjamine nende eest, kes seda teada ei tohiks. Släng loob grupiteadvust ja ühtsust, aitab väljendada oma hoiakut, kompenseerib ühiskondlike klasside erinevust. (Hennoste 2003: 27) 2.2.2. Mineviku kesksõna lõppude -nud ja -nd varieerumine
6. Sotsiolekt ja murre 31 7. Keel ja tema tulevik 33 8. Normikeel ja sotsiolektid 34 III. Kokkuvõtteks: sotsiolektid ja keelestrateegia 36 Kirjandus 39 2 Sissejuhatuseks Käesolev ülevaade kõneleb eesti keele sotsiolektidest. Ülevaate esimeses osas anname sotsiolektide ja nende uurimise üldpildi. Esiteks määratleme sotsiolekti võrreldes teiste allkeeltega. Teiseks anname lühikese ülevaate sotsiolektide uurimisest maailmas, keskendudes selle tegevuse kõige olulisema suunale, kvantitatiivsele sotsiolingvistikale. Selle ülevaate eesmärgiks on tuua sisse sotsiolektide uurimiseks vajalikud põhimõisted. Seejärel vaatleme lühidalt sotsiolektide uurimisel
annaabi.ee 
