VA meetod väitis, et keel muutub rangelt häälikumuutuste reeglite alusel. · D sündis, et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta · D leidis, et tegelik keel on väga varieeruv ja muutused pole reeglipärased · D eraldus kiiresti võrdlev-ajaloolisest lingvistikast ja hakkas liikuma omaenese teed mööda. · D tippaeg 20. sajandi esimesel poolel. Seejärel keskenduti linnadialektoloogiale ja sotsiolektidele. Julés Gilliéron, kogus 18961901 uuris viisil, mis sai pikaks ajaks valdavaks (Murde atlas) = dialektoloogia alus 19021910 Prants. Eestis Andrus Saareste alustas D, mis valitses Eestis 19201990. Keskne organiseerija Emakeele Selts. Meetodid: · D keeleanalüüsi meetodid on sarnased keeleuurimise muude empiiriliste meetoditega · murdeline varieerumine on seotud ka keeleliste uuendustega, mis liiguvad mööda regiooni, siis on
Esiteks määratleme sotsiolekti võrreldes teiste allkeeltega. Teiseks anname lühikese ülevaate sotsiolektide uurimisest maailmas, keskendudes selle tegevuse kõige olulisema suunale, kvantitatiivsele sotsiolingvistikale. Selle ülevaate eesmärgiks on tuua sisse sotsiolektide uurimiseks vajalikud põhimõisted. Seejärel vaatleme lühidalt sotsiolektide uurimisel saadud tulemusi seotuna erinevate sotsiaalsete parameetritega. Ülevaate teises osas keskendume eesti sotsiolektidele. Kõigepealt vaatame lühidalt eesti lingvistikas allkeelte käsitlemiseks kasutatavat terminoloogiat. Teiseks esitame lühidalt ülevaate eesti sotsiolektide oluliste uurimuste põhitulemustest. Järgnevas osas vaatame põhiprobleeme, mis seostuvad eesti sotsiolektide uurimisega, põhiliste sotsiaalsete tegurite kaupa (klass, vanus, sugu). Eraldi peatume aktsendiprobleemil. Seejärel vaatleme lisaks klassikalistele sotsiolingvistilistele probleemidele slängi, mida
annaabi.ee 
