arengut, on eriline protsess saavutuste assimilatsioonis või assigneeringus, saadud eelmistest põlvkondadest. See protsess avaldub lapse tegevustes, mida ta ellu viib. See kujuneb tegevuse mõjul, mis vastutab antud arenguastmel suurte muutuste eest mentaalprotsessides ja psühholoogilistes lapse tunnustes (suhtlemine, mängimine, õppimine, tööjõudlus). Mäng on juhtiv tegevus eelkooliealistel lastel. Mäng täidab erinevaid funktsioone lapse arengus. Sotsiokultuurne funktsioon on eriti tähtis, kuna mäng on oma olemuselt sotsiaalne nähtus, kus laps tunneb ennast nii isiksusena kui ka kolletiivi liikmena. Mäng on lapsele sotsialiseerumisvahend. S. Rubinstein uskus, et lapse mängu saab võrrelda ainult loovuse võluga. Mäng soodustab lapse eneseteostust. Ta leiab oma füüsilise, emotsionaalse, sotsiaalse väljenduse mängus. Ta moodustab oma ,,oma" komplekti: eneseväljenduse, enesekontrolli,
literaadid(,,kirjamehed" ehk haritlased): koduõpetajad, arstid, juristid ja ametnikud · Rahva põhimass oli tegevuse objektiks, mitte subjektiks *Garlieb Merkeli radikaalne pamflet ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul"(1796) - süüditas otseselt aadlit. Eestlased ja lätlased sunniti pärisorjusesse. Baltikumis: · Saksamaal seotud protestantliku kiriku ja valgustatud absolutismiga · Ulatuslik sotsiokultuurne liikumine Baltikumis: 1. Üldine ratsionaalne kultuuri levimine 2. Usulline sallivus ja teoloogiline ratsionalism ja ilmalikustumine 3. Ühiskondlike puuduste kritiseerimine: inimõigused, eelkõige pärisorjuse probleem: - Probleemi teadvustamine ja selle kujundamine avaliku mõttevahetuse teemaks - Siinsed valgustuslikud publitsistid olid enamuses
annaabi.ee 
