Kriitiline diskursusanalüüs (CDA), sh o Prantsuse diskursusanalüüs (Michel Pecheux) o Kriitiline lingvistika (Michael A. K. Halliday) o Sotsiaalsemiootika, sh kujutiste lugemine (Robert Hodge, Günther Kress, Theo van Leeuwen) o Sotsiokultuuriliste muutuste ja diskursiivsete muutuste suhte analüüs (Norman Fairclough) o Sotsiokognitiivne meetod (Teun A. van Dijk) o Lugemisanalüüs (Utz Maas) o Duisburgi koolkond (Siegfried Jäger) o Diskursiajalooline meetod ehk Viini koolkond (Ruth Wodak) Diskursusanalüüsi üldpõhimõtted ja läbiviimine Diskursusanalüüsi tegemiseks ei ole n-ö valmisretsepte enamasti tuleb uurijal välja arendada oma meetod ja analüüsitehnikad, lähtudes konkreetse uurimuse eesmärkidest, küsimustest ja andmetest
võib olla standardimine või kasutuse lihtne registreerimine. Oma metoodilises kõikelubavuses saab TCT küll edukalt hakkama kogu oskuskeele heterogeensuse katmisega, kuid selle võrra kannatab jälle tema kirjelduslik informatiivsus. Pidades võimalikuks nii ono- masioloogilist kui ka semasioloogilist lähenemist, loobub TCT ühest võimalikust liigitusalusest, mille abil saaks kirjeldatavat distsipliini sügavama käsitluse huvides kitsamalt piiritleda. Sotsiokognitiivne terminoloogia Rita Temmermani sotsiokognitiivse terminoloogia idee (2000) on aren- datud selgelt Viini koolkonnale vastanduvaks terviklikuks teooriaks. Kuigi Temmerman esitab oma teooria otsese punkt-punktilt vastandusena traditsiooniliste Viini arusaamadega, leidub tegelikult ka sarnasusi, nende hulgas onomasioloogia-semasioloogia küsimuseski. Lähenemissuuna poolest on sotsiokognitiivne terminoloogia ikkagi wüsterlikult onomasioloogiline ning eristab end selgelt leksikograafiast
annaabi.ee 
