h) Negatiivsed sümptomid: apaatia, kõnevaegus, emotsionaalsete reaktsioonide tuimenemine või inadekvaatsus, millest sugeneb sotsiaalne isoleerumine. i) Käitumine mõningate aspektide kvaliteedi olulised ja püsivad muutused: huvide kadumine, sihitus, tegevusetus, enesesse sulgumine ja sotsiaalne isoleerumine. Skisofreenia vallandajad 1. Sotsiaal-majanduslikud tegurid esineb enam madalamates klassides. Kas a) sotsiogeneetiline hüpotee: vaesus, madal staatus, kehv töö jms on stressorid ja vallandavad skisofreenia või b) sotsiaalse triivi hüpotees: skisofreeniaga inimesed triivivad oma haiguse tõttu alla, liiguvad madalamasse klassi, kolivad vaeste linnaossa jne. 2. Perekond a)skisofreenne ema b) vastuoluline suhtlusmuster- on psühhoanalüütilised seletusmudelid, mis pole empiirilist kinnitust leidnud.
Vaimustub sõnast "isiksus". Arutleb, võrdleb ennast teistega. Identifitseerib kino-ja kirjanduskangelastega. 15a.- võimatu väljendada ühtse vormeliga. Kasvavad individuaalsed erinevused, sõltumatuse kasv, mis muudab suhted kodus ja koolis pingeliseks Suureneb haavatavus ja vastuvõtlikkus halbadele mõjudele 16a.- uuesti tasakaal, suunatud tulevikku. Geselli meetod liialt kirjeldav, sest seosed siiski keerulisemad. Ei arvesta eriti individuaalseid iseärasusi, 2. Sotsiogeneetiline. Lähtuvad ühiskonna struktuurist ja sotsiologiseerimise meetodeist. K.Lewin- väljateooria. Käitumine on isiksuse ja keskkona seos. Kõikide komponentide ühtsust nim. Isiksuse eluväljaks. Noorukiea raskused tulenevad sellest, et ta on laste ja täiskasvanu vahepeal. Kuulub 2 erinevasse gruppi ja ta ei tea kummasse ta kuulub. Sellest tulenevadki konfliktid. Vaatles noorust kui sotsiaalpsühholoogilist nähtust. Vaatles murdeealisi kui marginaalsete isikute gruppi. 3. Psühhogeneetiline.
annaabi.ee 
