o 2000-2004 Reet Kasik o 2004-2006 Tiit-Rein Viitso Keeletoimkond al 2008: Külli Habicht, Reet Kasik, Krista Kerge, Katrin Kern, Einar Kraut, Urve Priso, Peeter Päll (vanem), Maire Raadik ja Tiit-Rein Viitso. 23. Eesti murrete uurimine tänapäeval (põhisuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja tööd). Dialektomeetria murrete omavaheline suhestumine (murdegeograafia) Etnodialektoloogia kuidas inimesed keelt tajuvad Sotsiodialektoloogia Keskused ja uurijad: · TÜ: Tiit-Rein Viitso (,,Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud" 2008), Huno Rätsep (,,Sõnaloo raamat"), prosoodia uurimisrühm, kirjakeele ajaloo uurimisrühm; K. Pajusalu, T. Hennoste, E. Niit, P. Päll, J. Viikberg 2009: ,,Eesti murded ja kohanimed" II trükk · EKI: Lembit Vaba, etümoloogiasõnaraamatu töörühm, kirjakeele ajaloo uurimisrühm TÜ ja EKI koostööst sündis murrete arvutikorpus. 24
Leiti, et Saareste jt poolt 1920. aastatel algatatud viisil eesti murdeid koguda ja uurida enam hästi ei saa. Konverentsil tutvustati ka eesti dialektoloogia uusi suundi, näiteks eesti murrete elektroonilisi andmebaase (Viks 1992), sotsiolingvistilist murdeuurimist (selle järelkajaks artikkel Org jt 1994), murde kui kõnekeele uurimist jne. Tekkis mõte saata nagu sõdadevahelisel ajal taas üliõpilasi Emakeele Seltsi stipendiaatidena murret koguma, nüüd aga selleks, et fikseerida sotsiodialektoloogia meetodeid kasutades eesti murrete tegelik olukord 1990. aastatel. Sellest ideest sündis Emakeele Seltsi ja Tartu Ülikooli ühisprojekt ,,Eesti murdeainese süvendav kogumine" (19921995). Projekti raames käisid üliõpilased murdeekspeditsioonidel Lõuna-Eestis ja Kihnus, kus talletasid eri põlvkondade murdelist kõnekeelt, jälgides süvitsi kõnelejat ja kõneldavat mõjutavaid sotsiaalseid ja situatiivseid faktoreid. Sellele projektile ei tulnud järge, aga mitmest projektis osalenud
annaabi.ee 
