tugevalt; nende arusaamade toel tekitatigi Rahvasteliiga ja hakati igapäevases välispoliitikas realiseerima põhimõtet, et mitte inimene ei ole loomult halb, vaid hoopis institutsioonid on halvad ja tuleb ringi teha; o institutsionaalne liberalism – idealismi tänapäevane vorm; suhtub üsna skeptiliselt riiki, püüab leida midagi muud asemele o sotsiloogiline liberalism – seisukohad, mis ütlevad, et RV suhted toimuvad erinevates riikides paiknevate erinevate gruppide ja institutsioonide vahel; püüdes jätta kõrvale riiki (ülikoolide RV suhtlus) o vabariiklik liberalism – rahu on see, mis on oluline; nad on veendumusel, et teatud valitsemistüübid on rahumeelsemad kui mõned teised (liberaalne demokraatia)
(kangelaskuju tüpoloogia); müüt kui igand, olulisel kohal maagia, Psühhoanalüütiline müüdikäsitlus: Rank (kangelaste tüpoloogia); Freud (unenägude tõlgendamine, alateadvus); Jung (kollektiivne arhetüüp, mis kajastub müütides ja unenägudes); müüt on avalik väljendus olulistest psüühikaseisunditest, nt seksuaalsete ihade realisatsioon; C. G. Jung seob korduvalt müüte alateadvusega Sotsiloogiline müüdikäsitlus: Durkheim (müüt kui ühiskonda kooshoidev nähtus) Funktsionalistlik müüdikäsitlus: Malinowski (müüt kui religiooni väljendus ja kodifitseerija); ei oma teoreetilist tähendust ning pole eelteaduslik teadmine maailmast; müüdil on puhas praktiline funktsioon hoida ülal traditsioone ja põlvkondlikku järjepidevust pöördudes üleloomulike nähtuste poole eelajaloolistes sündmustikus
annaabi.ee 
