vältida. MW tema mängis suurt rolli praeguste teadlaste uurimuste käsitlemistel. Tema põhiline suunitlus oli see, et uuritava paremini teada saamiseks on vaja panna end tema olukorda. Kuna siis saab teda kõige paremini mõista. Tema jaoks oli sotsiaalne teadmine midagi hoopis teistsugusemat kui reaalne. Kuna kindlalt ei saa midagi väita vaid mõõtmise ja jälgimisega. 3.Sotsioloogiliste uuringute läbiviimine. Kuna sotsiloog tegeleb tänapäeva eluga ja sellega seonduvate tegevuste uurimise ja analüüsimisega siis võib jääda mulje et nad ei avasta midagi uut, sest kõik käib ju nii lihtsalt ja loogiliselt. Aga see on vale mõtlemine kuna sots võib palju vale arvamusi ümber muuta. Näiteks paljud asjad juhtuvad või tehakse nii nagu on tehtud. Isegi pole analüüsitud miks nii on vaja teha. Kaldutakse uskumistele ja arvamustele . sotsid teevad uurimusi
Eristus on aga tinglik - kõik kultuurilised praktikad on seotud süsteemse struktuuriga ja vastupidi. 4. Mil määral vastanduvad kultuur ja loodus? [Mis on kultuur ja kultuuriteadused? lk 24–26] Prantsuse antropoloog Claude Levi-Strauss tõmbas piiri kultuuri defineerimisel selle olemuses loodusest, 1950ndatel. Looduses kehtivad universaalsed seaduspärasused, kultuuris aga suhtelisus ja kokkuleppelisus. Looduse ja kultuuri vastandust on vaidlustanud prantsuse sotsiloog ja antropoloog Bruno Latour, kes peab seda modernismiajastu leiutiseks, mis pole tegelikus kooskõlas meie kogemusega, kus me oleme pidevalt ümbritsetud looduse-kultuuri hübriid-vormidest. Kultuuri-looduse käsitlemine põiminguna on tänapäeval laialt levinud hoiak. Vastandid, nagu keha ja vaim, kasvatus ja keskkond, loomulik ja ebaloomulik hakkavad taas hajuma (vastandus puudus arvatavasti ka enne uusaega).
annaabi.ee 
