olulisem tutvus o igal inimesel on oma sotsiaalne identiteet e. kujutlus iseendast teiste jaoks o positiivne vs, negatiivne nägu (viisakus) (Brown ja Levinson) + pos (lähenduv): olla sõber, kuuluda mingisse gruppi + neg (distantseeruv): olla iseseisev, distantseeruda * Dialoogi struktuur 12. Sotsiolingvistika. Variatiivsus. Dialekt, sotsiolekt, idiolekt. Suulise ja kirjaliku keele erinevus. Sotsilingvistika laiemas ja kitsamas mõttes. * Sotsiolingvistika uurib empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas. * Empiirilisus kvantitatiivne (küsitlused, statistika jms) mitte kvalitatiivne (arutlev) * Sotsiolingvistika tegevusalad: o kõneetnograafia ja vestluse struktuur kattub pragmaatikaga, tegeledakse argikeelega, kogutakse materjali lindistamise teel o keele varieerumine (stiil, sugu, sotsiaalne kuuluvus jms) o kakskeelsus, kakskeelne ühiskond
Dialekt e murre on mingi piirkonna keelekasutus. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest. (Lõuna- eesti murre võru, tartu, mulgi; Põhja-eesti saarte, lääne-, kesk- ja idamurre; rannikumurre) Sotsiolekt on sotsiaalse grupi keel. Idiolekt on ühe inimese keel. Individuaalsed eripärad. Kasutatakse, kui leitakse midagi omapärast kellegi keeles. 89. Praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika Sotsilingvistika uurib keelt eri vanuse soo ja sotsiaalsetes rühmades, keele seos psühholoogiaga Kvantitatiivne: (küsitlused, statistika) Praktiline: keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika 90. Psühholingvistika uurimisalad Psühholingvistika on keeleteaduse ja psühholoogia piiriteadus, mis tegeleb keele omandamise, mõistmise ja kasutamise psühholoogiliste protsesside uurimisega. 91. Korpus, korpuste liigid
annaabi.ee 
