Aurumasinad 1860.aastatest peale. Aurumasinad tegelesid mõistes, sajandi lõpukümnendil jõudsid ka taludesse. Veisekasvatus. 20.saj alguses mõisates peamiseks tootmisharuks muutus piimakarjakasvatus. 20.saj alguses jõudis see pööre lõpule, piimakarjakasvatus muutus kõige olulisemaks tootmisharuks. Põllumajandusseltsid ja ühistegevus Kõige olulisem põllumajandusselts asutati 18.saj lõpus. Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet 1792. Sotsieteedil oli mitmeid haruseltse, samuti ka eraldi spetsialiseerunud erialaseltsid. Muutused maaühiskonnas Talude kruntimine Üleribasus – põllumaad jagunesid ümber küla ning olid ebavõrdse kvaliteediga, ribadena olid jaotatud talude vahel. Üleribasusest tulenes väljasundus, ehk ühel põllulapil tuli korraga kasvatada ühte kultuuri. Talude müümisel tuli maad jagada võrdseteks tükkideks, seega oli vaja maad üheks tükiks muuta, ehk kruntida. Maarahvastiku sotsiaalne koosseis 19
Tegeleti veisekasvatusega, nii liha kui ka piima jaoks. Veisekasvatus tõi endaga kaasa tõuaretuse, et saada parima tõu, mis toodaks rohkem piima või on massilisem. Meierei (Väike piima tootev firma). Põllumajandusseltsid ja ühistegevus: Alates 18. saj lõpust on keskset rolli mänginud Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet (1792), rajati Riias ning hiljem toodi asutus Tartusse, sest siin asub Tartu Ülikool. 1753 oli rajatud Londoni Kuninglik põllumajanduse selts. Sotsieteedil oli üks põhiasutus, kuid ka mitmeid esinduslike asutusi teistes piirkondades. Hakati korraldama põllumajanduse näitusi, millest võtsid eeskuju Eesti talupojad, kui hakkasid arendama oma põllumajandusseltse. 20) Muutused maaühiskonnas: Talude kruntimine: (Talude kruntimine ehk nähtus, kus taludele kuulunud ribad jaotatakse ümber terviklikeks kruntideks) Üleminek eraomanduslikule elulaadile- Moderne uusaegne nähtus Euroopas (19
annaabi.ee 
