valimised. Üldiselt majanduskriisidel on olnud varem Saksamaal valimistulemustele otsene mõju. Juba enne sõda, olles leiva järjekordades, valiti esindustesse sotsiaaldemokraadid. Peale majanduskrahhi 1932. aastal hakkas töölisparteide osakaal tõusma 2,6%-lt 1933. aastal 43,9 protsendi häälteni. Järgmised valimised toimusid peale sõda 1949. aastal, kus toimus sotsiaaldemokraatide ja kristlike demokraatide duell. 1969. aasta majanduslangus tõi jällegi edu sotsidele, kuid samas 1975. aastal uus majanduslangus tõi jällegi edu kristlikele demokraatidele, kes jäid 1976. aastal ikkagi valitsuse ukse taha. Peale seda juba ühinenud Saksamaal ja 2003. aastal toimunud uutel valimistel võttis majanduslangus uue suuna ja tol korral kaotasid mõlemad parteid omi hääli ja pidi valitsusse asuma koos. 2009. aasta majanduslangus tugevdas jällegi kolmandate parteide positsiooni, kelleks olid vabad demokraadid.
5 3. tee perspektiividest: Vasakparteide hulgas leidnud erineva vastuvõtu. Vaid briti leiborite ametlik ideoloogia; Saksamaa (Schröder) püüdis rakendada, aga reaktsioon oli negatiivne (võimule tuli Merkel ja CDU). Prantsuse sotsid avalikult kriitilised. Skandinaavia pigem truu klassikalisele sots-demokraatiale. Eesti sotsid? Neoliberaalidele meeldib uus suund rohkem, kui sotsidele. See, kes palju räägib 3. teest ei pruugi seda veel rakendada (ja vastupidi) (Powell, 2004) Kaasaegne parempoolsus ja HR: UK, D.Cameron al. 2010 (koalitsioon liberaalidega). The Big Society (empowerment, 25%avalikest teenustest era- ja kolmandale sektorile) 2012 -13 pööre paremale, karmimad kärped: NHS – siseturu tugevdamine, teenuseostud erasektorist, The benefit reform, Abirahade vähendamine, sj
annaabi.ee 
