Detsembris toimus massiline mõisate rüüstamine ja põletamine, mis suruti karistussalkade abil maha. Eestlased nõuavad autonoomiat. Siiski püsis tsaarivõim kindlatel jalgadel. Lagundajaks sai I maailmasõda. Sõda andis meestele sõjakogemuse ning eesti ohvitserkonna. 3. III 1918 väljus Venemaa kaotajana sõjast. Sõjavägi läheb mässajate poole üle. Tsaar loobus 1917 troonist ning võim läks ajutisele valitsusele. Nõukogudes oli aga sotsidel väike osa (suurim esseeridel). Bolsevike eeliseks oli Saksamaa ja vabamüürlaste maj toetus. Esimese võimukatse tegid enamlased juun 1917, 7. XI viiakse läbi oktoobripööre. Aug 1917 oli ka Kornilovi mäss, mis suruti enamlaste ja ajutise valitsuse poolt maha. Märtsis 1917 hakkasid ka eestlased streikima ning rüüstati asutusi ja kauplusi. Valiti TSS nõukogud. Enamuses olid nõukogudes venelased. Riigiaparaat läks eestlaste kätte, kubermangukomissariks sai Jaan Poska
külgekleepimine. Ründamisele viitab halvustava kõlaga rõhusõna „ju“ – „See on ju Kross.“ Sellise rõhusõna abil loodaks Savisaar justkui, et ka iga lugeja mõistaks, et Kross pole väärikas mees. „Iga valimiste eel on midagi niisugust olnud. Mina olin küll selleks valmis, et nüüd tuleb ka. Eelmiste valimiste eel süüdistati mind Moskva rahas, tänaseks on selgeks saanud, et kõigil on 14 oma „Moskva raha“. Sotsidel Ossinovski raha, IRLil Raudse ja Stelmachi raha ning ega Reformierakonna Meikari raha päritolu ole ju tänaseni päris selge. Kõigil on olnud omad rahad. Meie oleme ainsad, kelle kohta praegu tuleb välja nii, et meil nagu selle Moskva rahaga mingit kokkupuudet ei olnudki,“ ütles Edgar Savisaar (Postimees 2013). Siin viib ta tähelepanu enda erakonna pealt teiste erakondade peale ehk kasutab ta inimesest lähtuvat argumenti „ka sina
omanik, talle kuulus UFA + mitmeid ajakirju/ajalehti, sai Hitleriga hästi läbi) hakkavad toetama Hitlerit alates 1930'te alguses, kuna kardavad kommunismi ja natsism on ,,väiksem oht". Nad alahindavad Hitlerit ja arvavad, et teda on võimalik kontrollida. Hitleri võimule pääsemine: kui ta 1925a vanglast vabanes, otsustas ta võimule pääseda legaalselt, lootis saada valimisvõidu. Riigipäeva valimistel 1930: 107 kohta 557'st (võrdluseks oli sotsidel 143 kohta), hääli sai 6 409 000. 1932a kevadel presidendivalimistel Hitler kaotas Hindenburgile. 1932a kevadel NSDAP võidab mitmel liidumaal maapäeva valimised. Riigipäeva valimistel 1932 juulis: 230 kohta 608'st = 37% häältest, hääli 13 732 000. Riigipäev 1932 novembris: 196 kohta 584'st = 12 miljonit häält, aga toetus oli hakanud kahanema. Paljude jaoks oli alarmeeriv see, et kommunistide toetus kasvab, nad said juurde 2 miljonit häält = 100 kohta Riigipäeval.
annaabi.ee 
